Alice in Chains on Ameerika rokkbändi Alice in Chains samanimeline kolmas stuudioalbum. Alice in Chains ilmus 7. novembril 1995. aastal. Albumilt kõlasid singlid "Grind", "Heaven Beside You", "Over Now" ja "Again".
Muusika, stiil ja teemad
Alice in Chains jätkas bändi tuntud lavakujutise — tumeda, melanhoolse ja vaaklaselt harmoonilise grunge/alternatiivse metal'i — suunda. Albumil segunevad elektrilised rämedad kitarrid ja akustilised helid, millele iseloomulikult lisandub Layne Staley ja Jerry Cantrelli kahekõlaline vokaal. Tekstides käsitletakse sageli sõltuvust, kaotust, sisemist valu ja isiklikke suhteid, mistõttu album jäi nii fännide kui kriitikute mällu sügava ja intiimse tööna.
Väljalase ja vastuvõtt
Album ilmus 7. novembril 1995 ning saavutas kiiresti rahvusvahelise tähelepanu. Alice in Chains sai tugevasti raadio- ja videomängu ning aitas kinnistada bändi positsiooni ühe mõjukama 1990. aastate rokkgrupi hulgas. RIAA sertifitseeris albumi kahekordseks plaatinaks, mis peegeldab selle kaupmeelset edu Ameerika Ühendriikides.
Kaanekujundus ja hüüdnimi "Tripod"
Albumile viidatakse mõnikord kui Tripodile, sest esikaanel on Jerry Cantrelli kolmejalgne koer ja tagakaanel on pildil tuntud 20. sajandi näituseteatri kuju Frank Lentini, kes oli tuntud oma kolmanda jalaga. See visuaalne motiiv — kolmjalgne olend nii esikaanel kui tagakaanel — andis albumile kolmanda jalaga seonduva hüüdnime ning lisas plaadi kuvandile sümboolset tähendust.
Oluline seotus bändi ajaloos
Alice in Chains oli viimane stuudioalbum, millel esines laulja Layne Staley enne tema traagilist surma. Layne Staley suri 5. aprillil 2002, tema surma põhjuseks oli heroiini üledoos. Sellest ajast peale mõtestatakse albumit sageli kui lõplikku ja olulist osa algupärase koosseisu pärandist.
Edasine areng
Pärast pikki pausiperioode ja koosseisu muutusi ilmus bändi järgmine stuudioalbum "Black Gives Way to Blue" 2009. aastal uue laulja William DuValliga, mis tähistas Alice in Chainsi tagasitulekut stuudioalbumitega ning jätkumist uues koosseisus. Samas säilitavad paljud fännid ja kriitikud 1995. aasta Alice in Chains kui olulist verstaposti bändi loomingus.
Albumi mõjukus väljendub nii muusikalises keeles kui ka emotsionaalses laengus: see jääb oluliseks plaadiks neile, kes huvituvad 1990. aastate alternatiivsest rokkist ja Alice in Chainsi loomingulisest pärandist.