Appetite for Destruction on Ameerika hard rock'i bändi Guns N' Roses esimene stuudioalbum. See ilmus 21. juulil 1987 Geffen Recordsi kaudu.

Kui album 1987. aastal ilmus, ei olnud see populaarne. Järgmisel aastal, 1988. aastal, sai see väga edukaks pärast seda, kui bänd oli tuuritanud ja raadiojaamad mängisid singleid "Welcome to the Jungle", "Paradise City" ja "Sweet Child o' Mine". See oli Billboard 200 esikohal ja sellest sai kõigi aegade enimmüüdud debüütalbum, samuti kõigi aegade üheteistkümnes enimmüüdud album Ameerika Ühendriikides. Rohkem kui 30 miljoni müüdud eksemplariga kogu maailmas on see ka üks kõigi aegade enimmüüdud plaate.

Kuigi kriitikud suhtusid albumisse esialgu segaselt, on "Appetite for Destruction" nüüdseks kriitikutele meeldinud ja seda peetakse üheks kõigi aegade parimaks albumiks. 2018. aastal anti see uuesti välja remasterdatud boksina, mis meeldis ka kriitikutele.

Taust ja salvestamine

Appetite for Destruction salvestati peamiselt 1986.–1987. aastal Los Angelese piirkonna stuudiotes ning plaadi produtsendiks oli Mike Clink. Bändiliikmed, kes albumil esinesid, olid Axl Rose (vokaal), Slash (lead-kitarr), Izzy Stradlin (rütmikitarr), Duff McKagan (bass) ja Steven Adler (trummid). Albumi stiil ühendab hard rocki, punk’i hõngu ja blues’i mõjutusi ning lüüriliselt käsitleb see tihti elu Los Angeleses, suurlinna tumedamaid külgi, suhteid ja sõltuvusi.

Laulud ja hitid

Albumi parim teadaolev single "Sweet Child o' Mine" tõusis 1988. aastal Billboard Hot 100 edetabeli tippu ning sai üheks bändi äratuntavaimaks looga tänu Slash'i ikoonilisele sissejuhatusriffile. "Welcome to the Jungle" ja "Paradise City" aitasid samuti plaadi populaarsust korrapäraselt kasvatada — mõlemad lood said tugevasti edastust raadiotes ja muusikavideod MTV-s tõid bändile laiemat tuntust.

Kaanevaidlus

Algne plaadikaas tekitas palju poleemikat — esialgne artwork tekitas kriitikat ja mõned kauplused keeldusid seda müümast. Selle tulemusena muutis plaadifirma hiljem kaanekujundust ning levinud versioonil figureerib lihtsustatud bändi-logo ja kollektsioon pealettehtud visuaalidest. Kaanevaidlus aitas omakorda tähelepanu suurendada ning muutis albumi diskussiooni objektiks, mis mõjutas selle kultuurilist nähtust 1980ndate lõpus.

Vastuvõtt, edetabelid ja müük

Esialgu jäi album kriitikute ja avalikkuse tähelepanuta, ent pidev tuurimine, muusikavideote mängimine ning singlite eduleid aitasid müügilennule. Appetite for Destruction tõusis lõpuks Billboard 200 edetabeli esikohale ning on müünud üle 30 miljoni eksemplari maailmas. USA-s on album saanud mitmekordseid plaatina-sertifikaate ja püsib jätkuvalt ühe enimmüüdud ning mõjukama debüütalbumina muusikaloos.

Kriitiline järellugu ja pärand

Aastatega on albumi maine märgatavalt paranenud: muusikakriitikud ja specialistväljaanded paigutavad Appetite for Destruction jätkuvalt paljude parimate rock-albumite edetabelitesse. Albumi mõju on tuntav hilisemas hard rocki ja alternatiivse roki arengus ning bändi ekstreemne energia, kirjutamisstiil ja esinemislaad on jätnud püsiva jälje popkultuuri.

Uuestiväljaanded ja lisamaterjal

30. aastapäevaks ilmus album uuesti remasterdatud eritrükis, mis sisaldas lisaks põhikaladele ka demosalvestusi, minutaga muudetud versioone ja muid rariteete ning trükiseid, mis annavad ülevaate looja- ja salvestusprotsessist. Need väljaanded on suunatud nii püsifännidele kui uuele kuulajaskonnale, kes soovib sügavamalt teada albumi tausta.

Tähendus: Appetite for Destruction jääb üheks enim tuntud ja mõjukamaks rock-albumiks 1980ndate lõpus — selle segu agressiivsest kõlast, meeldejäävatest kitarririfftidest ja teravatest lugudest on mõjutanud lugematuid bände ning säilitanud koha roki kanonis.