Aaviku sipelgas (Schistocerca gregaria): määratlus, levik ja ohud

Aaviku sipelgas (Schistocerca gregaria) — määratlus, levik ja ohud. Kuidas parved ohustavad põllumajandust, levivad Aafrikas, Lähis‑Idas ja Aasias ning kuidas neid tõrjuda?

Aaviksipelgas (Schistocerca gregaria) on kõrbe- ja poolkõrbealadelt pärit sääse-sugukonda kuuluv röövputukas, mida mõnikord kirjeldatakse ka valjult ja massiliselt liikuva koostöövõimelise röövkollektiivina. See liik on seotud taimtoiduliste adekvaatsete muutustega käitumises: vaikse, hajusa eluviisiga tabandist võib sobivate tingimuste korral tekkinud tihedas populatsioonis moodustuda suur ja liikuv parved. Aaviksipelgas ohustab põllumajandustootmist eelkõige Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias, kus selle puhangud on juba sajandeid kordunud. See putukas võib mõjutada ühe kümnendiku maailma inimkonna elatusvahendeid ja põhjustada suuri majanduslikke kahjusid, kuid hävitavaid puhanguid ei teki igal aastal, vaid ainult siis, kui ilmastikutingimused ja toidukättesaadavus soodustavad kiiret paljunemist.

Levik ja elutsükkel

Aaviksipelgas eelistab kuiva kuni poolniisket kliimat, kuid puhangute tekkeks on vajalik liigne vihm, mis soodustab taimestiku kiiret kasvamist ja munemise- ning nooremate arengutingimuste paranemist. Tavaline elutsükkel sisaldab munemist, nümfide (nou) arengut ja täiskasvanuks kujunemist; aastas võib esineda tavaliselt kaks kuni viis põlvkonda, olenevalt kliimast ja toidukättesaadavusest. Kui tingimused on soodsad, muutuvad isendid tihedalt koondunuks (gregariseeruvad) ning hakkavad liikuma ühtsena suurematena parvedena, mis võivad lennata kümneid kuni sadu kilomeetreid päevas, sõltuvalt tuulest.

Kuidas parved tekivad

• Rohked vihmad ja järgnevalt rohkelt rohtu andev keskkond soodustavad massilist munemist ja noorte ellujäämist.
• Kõrge tihedus sunnib isendeid muutma käitumist: nad satuvad üha lähemale, suhtlevad keemiliselt ja mehaaniliselt ning hakkavad liikuma koos.
• Sellest protsessist tekkinud aggregeeritud vorm võib kiiresti muutuda rändavaks parveks, mis otsib uusi söötmispiirkondi.

Mõju põllumajandusele ja inimestele

Aaviksipelga parved võivad lühikese ajaga mööda muru- ja põllukultuure läbi söödud pindalad hävitada, jättes inimestele vähesed toiduallikad ja söödad loomadele. Näiteks viimaste aastakümnete tuntud suuremad puhangud on põhjustanud märkimisväärset saagikadu ning vähendanud piirkondlikke toiduvarusid — selline mõjudokumenteeriti ka viimaste suuremate episoodide ajal, sealhulgas suurem puhang, mis 2004–2005 põhjustas kahjustusi Lääne-Aafrikas. Aaviksipelga mõju ei põhjusta tavaliselt näljahädasid iseenesest, kuid see on sageli üks mitmetest teguritest, mis raskendab toiduga tagatist ja võib viia toidupuuduseni, eriti haavatavates kogukondades.

Tõrje ja ennetus

Tõrje tugineb peamiselt seirele, varajasele avastamisele ja kohestele lokaalsetele meetmetele, et takistada levikut suurtel aladel. Kasutatavad meetodid hõlmavad:

• Keemilisi insektitsiide rünnakute kiireks piiramiseks suurel alal;
• Bioloogilisi lahendusi (nt Metarhizium-tüüpi seened), mis pakuvad säästlikumat ja keskkonnasõbralikumat alternatiivi mõnes olukorras;
• Maapealset ja õhus levivat ruumilist pihustamist, kus tingimused ja logistik võimaldavad;
• Satelliitandmete ja maapõhise seire kombineerimine koos kohaliku teadlikkusega ennetamiseks ja kiireks reageerimiseks;
• Koordineeritud rahvusvaheline tegevus, sest parved ei tunnista riigipiire.

Rahvusvaheline seire ja koostöö

Rahvusvahelised organisatsioonid ja riiklikud agentuurid jälgivad aaviksipelga rände- ja paljunemistendentsi, et anda varajasi hoiatusi ja koordineerida tõrjemeetmeid. Edukas võitlus tugineb piirialade kohalike kogukondade, valitsuste ja rahvusvahelise abi koostööle.

Mida saab teha kogukond ja talunik

• Õppida tunnuseid ja sellest, kuidas kiiresti rünnakutest teatada kohalikele põllumajandusametkondadele või seireüksustele.
• Kultuuripõhised kaitsemeetmed, näiteks varajane niitmine või kaitseribade istutamine, võivad mõnikord vähendada kahjustusi.
• Osaleda haridus- ja ennetustöödes ning hoida varustust ja logistikat valmis kiireks reagimiseks.

Lühidalt: aaviksipelgas (Schistocerca gregaria) on üks maailma ohtlikumaid rändkahjureid just tänu võimele moodustada massilisi parvi ja liikuda ränga rünnakuga üle kahe riigi piiride. Pidev seire, varajane reageerimine ja rahvusvaheline koostöö on peamised vahendid nende puhangute mõju vähendamiseks ning toiduohutuse kaitsmiseks.

Arendus

Putukal ei ole täielik metamorfoos. Selle vastsed arenevad etappidena, mida nimetatakse "instariks". Kui vastsed lähenevad täiskasvanuks saamisele, nimetatakse neid "nümfideks" või "hüppajateks". On olemas kaks liiki hüppajaid: üksikud ja seltsilised.

Üksikfaasis ei grupeeru hüppajad, vaid liiguvad iseseisvalt. Nende värvus hilisemates faasides on tavaliselt rohekasvatuse värvusega sobituv rohekasvatuse värvus.

Seltskondlikus faasis kogunevad hüppajad kokku ja hilisemates faasides areneb neil välja julge värvus, kus kollasel taustal on mustad märgid. Suguküpsed isendid on roosad ja täiskasvanud isendid helekollased ning lendavad päeval tihedates parvedes.

Muutus üksildasest putukast ahneks sipelgaparveks järgneb tavaliselt põuaperioodile, kui vihma sajab lõpuks ometi ja taimestik puhkeb kõrbes asuvatel sipelgate kasvukohtadel. Populatsioon kasvab kiiresti ja konkurents toidu pärast suureneb.

Kui hüppajad muutuvad tihedamaks, põhjustab tihe füüsiline kontakt putukate tagajalgade üksteise vastu põrkamist. See stiimul käivitab ainevahetuse muutuste kaskaadi, mis viib putukad üksildasest faasist kogunemisfaasi. Kui putukad muutuvad seltskondlikuks, muutub nende värvus peamiselt rohelisest kollaseks ja mustaks ning täiskasvanud putukad muutuvad pruunist roosaks (ebaküpsed) või kollaseks (suguküpsed). Nende keha muutub lühemaks ja nad eraldavad feromooni, mis meelitab neid üksteise poole. See põhjustab parve moodustumise.

Üksikud (üleval) ja seltskondlikud (all) kõrbes elutsevad sipelgaputke nümfid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kõrbesõdur?

Küsimus: Mis on oht, mida kujutab endast kõrbes elutsev õõtsikahammas?

Küsimus: Millal tekivad hävitavad santide parved?

K: Miks on kõrbes elutsev õõtsikahjur potentsiaalselt kõige ohtlikum õõtsikakahjur?

K: Mitu põlvkonda on kõrbesaurusel aastas?

K: Millised olid viimase suure kõrbesauruste puhangu tagajärjed aastatel 2004-2005?

K: Kas kõrbes elutsev õõtsikahjur on ainuüksi vastutav näljahädade eest?

Otsing