Aaviku sipelgapalavik [[Aaviku sipelgapalavik]]
Aavikurähn (Schistocerca gregaria) on kõrbes elutsev jaanitsa liik. Aaviksadu ohustab põllumajandustoodangut Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Nad on seda teinud juba sajandeid. See ahne putukas võib mõjutada ühe kümnendiku maailma inimkonna elatusvahendeid. Hävitavaid sipelgaparvi ei teki igal aastal, vaid ainult siis, kui tingimused on selleks sobivad.
Aaviksoo on potentsiaalselt kõige ohtlikum kahjur, sest tema parved suudavad kiiresti lennata üle suurte vahemaade. Tal on kaks kuni viis põlvkonda aastas. Viimane suur kõrbes elutsev kõrbesalaviku puhang 2004-2005 põhjustas Lääne-Aafrikas saagikadu ja vähendas piirkonna toiduvarusid. Aaviksadu ei põhjusta näljahädasid üksi, kuid see on üks tegur, mis sellele kaasa aitab.
Arendus
Putukal ei ole täielik metamorfoos. Selle vastsed arenevad etappidena, mida nimetatakse "instariks". Kui vastsed lähenevad täiskasvanuks saamisele, nimetatakse neid "nümfideks" või "hüppajateks". On olemas kaks liiki hüppajaid: üksikud ja seltsilised.
Üksikfaasis ei grupeeru hüppajad, vaid liiguvad iseseisvalt. Nende värvus hilisemates faasides on tavaliselt rohekasvatuse värvusega sobituv rohekasvatuse värvus.
Seltskondlikus faasis kogunevad hüppajad kokku ja hilisemates faasides areneb neil välja julge värvus, kus kollasel taustal on mustad märgid. Suguküpsed isendid on roosad ja täiskasvanud isendid helekollased ning lendavad päeval tihedates parvedes.
Muutus üksildasest putukast ahneks sipelgaparveks järgneb tavaliselt põuaperioodile, kui vihma sajab lõpuks ometi ja taimestik puhkeb kõrbes asuvatel sipelgate kasvukohtadel. Populatsioon kasvab kiiresti ja konkurents toidu pärast suureneb.
Kui hüppajad muutuvad tihedamaks, põhjustab tihe füüsiline kontakt putukate tagajalgade üksteise vastu põrkamist. See stiimul käivitab ainevahetuse muutuste kaskaadi, mis viib putukad üksildasest faasist kogunemisfaasi. Kui putukad muutuvad seltskondlikuks, muutub nende värvus peamiselt rohelisest kollaseks ja mustaks ning täiskasvanud putukad muutuvad pruunist roosaks (ebaküpsed) või kollaseks (suguküpsed). Nende keha muutub lühemaks ja nad eraldavad feromooni, mis meelitab neid üksteise poole. See põhjustab parve moodustumise.
Üksikud (üleval) ja seltskondlikud (all) kõrbes elutsevad sipelgaputke nümfid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõrbesõdur?
V: Aaviksoo on üks jaanitsa liik.
Küsimus: Mis on oht, mida kujutab endast kõrbes elutsev õõtsikahammas?
V: Aaviksoojurite katk ohustab põllumajandustoodangut Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias ning see ahne putukas võib mõjutada ühe kümnendiku maailma inimkonna elatusvahendeid.
Küsimus: Millal tekivad hävitavad santide parved?
V: Hävitavaid jaanitsaparvi ei teki igal aastal, vaid ainult siis, kui selleks on sobivad tingimused.
K: Miks on kõrbes elutsev õõtsikahjur potentsiaalselt kõige ohtlikum õõtsikakahjur?
V: Aaviksadu on potentsiaalselt kõige ohtlikum jaanitigude kahjur, sest parved suudavad lennata kiiresti üle suurte vahemaade.
K: Mitu põlvkonda on kõrbesaurusel aastas?
V: Kõrbesajukil on aastas kaks kuni viis põlvkonda.
K: Millised olid viimase suure kõrbesauruste puhangu tagajärjed aastatel 2004-2005?
V: Viimane suur kõrbes elutsev kõrbesaakste puhang 2004-05 põhjustas Lääne-Aafrikas saagikadu ja vähendas piirkonna toiduvarusid.
K: Kas kõrbes elutsev õõtsikahjur on ainuüksi vastutav näljahädade eest?
V: Ei, kõrbes elutsev õõtsikahjur ei ole üksi näljahädade eest vastutav, kuid ta on üks tegur, mis sellele kaasa aitab.
