Difuusne aksonaalne kahjustus (DAI) — definitsioon, põhjused ja sümptomid

Difuusne aksonaalne kahjustus (DAI): definitsioon, põhjused, sümptomid ja tagajärjed — selge ja põhjalik juhend traumaatilise ajukahjustuse mõistmiseks.

Määratlus ja ulatus

Hajus aksonikahjustus (sageli lühendatult DAI) on traumaatilise ajukahjustuse vorm, kus kahjustus ei ole piiratud ühe konkreetse ajupiirkonnaga, vaid esineb laialdasemalt. DAI kahjustab peamiselt valget ainet, mis kannab närviimpulsse erinevate ajupiirkondade vahel. Selle tõttu on DAI üks olulisemaid teadvusetuse languse ja püsiva vegetatiivse seisundi põhjusi pärast peatraumat. DAI esineb ligikaudu pooltel raskete peatraumade juhtudest.

Põhjused ja mehhanism

DAI tekib enamasti teravate kiirendus‑ või aeglustusjõudude tõttu, eriti rotatsiooniliste liikumistega (pöörded), mis põhjustavad aju erinevate osade suhtelist liikumist kukluse sees. See viib aksonite venitamisele, purunemisele või funktsioonihäiretele. Levinumad tekkepõhjused on:

• liiklusõnnetused (suured kiirused, kokkupõrked),
• teadvuse kaotus kukkumisel või spordivigastuse korral,
• lapselaste ja väikelaste puhul raputamisvigastus (shaken baby),
• plahvuse või tugeva löögi tagajärjel tekkinud vigastused.

Ajukokkupõrge võib esineda DAI kergema vormina — kergema traumaga võib tekkida ajufunktsiooni häire ilma selgelt lokaliseeritud kahjustuseta.

Sümptomid ja kliiniline pilt

DAI sümptomid sõltuvad kahjustuse ulatusest. Äärmusliku ja raske DAI korral langevad patsiendid sageli koomasse. Mõned uuringud on näidanud, et üle 90% raske DAI-ga patsientidest ei taasta kunagi täielikult teadvust; need, kes ärkavad, võivad jääda märkimisväärselt kahjustatuks.

Muud levinud sümptomid ja probleemid:

• teadvuse häired (lühiajaline või püsiv teadvusekaotus),
• mäluhäired, keskendumis‑ ja tähelepanuprobleemid,
• kognitiivsed ja käitumuslikud muutused (iseloomu‑ või emotsioonihäired),
• motorika halvenemine, koordinatsioonihäired või nõrkus,
• unehäired, väsimus ja peavalud,
• keele- ja kõnetakistused ning neelamisraskused sõltuvalt kahjustuse asukohast.

Diagnoos

DAI diagnoositakse tavaliselt kliinilise hindamise ja pildiuuringute kombinatsiooniga. Alguses võib kompuutertomograafia (CT) olla tühisem, kuna mikroskoopilised aksonivigastused ei pruugi CT-l näha olla. Magnetresonantstomograafia (MRI), sh spetsiaalsed meetodid nagu difusioon‑põhine pildistamine (DWI) ja difusioon‑tensor‑pildistamine (DTI), on tundlikumad ja aitavad paljastada valgeaine kahjustusi ja aksonite lõikekohti. Lisauuringutena võib kasutada elektroentsefalograafiat (EEG) ning neuropsühholoogilisi teste funktsionaalsete mõjude hindamiseks.

Ravi ja taastusravi

Spetsiifilist ravimeetodit, mis taastaks lõplikult katkestatud aksonid, praegu ei ole. Ravi on peamiselt toetav ja suunatud ajutise või kaasnevate vigastuste tagajärgede leevendamisele:

• intensiivravi ja elutähtsate funktsioonide toetamine (hingamine, vereringe, vedelikutasakaal),
• peapõhjapõhise rõhu (ICP) juhtimine, kui see on tõusnud,
• neurokaitselised meetmed ja epilepsia ennetamine/ravimine vajadusel,
• pikaajaline taastusravi: füsioteraapia, tegevusteraapia, logopeedia ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon,
• psühhosotsiaalne tugi patsientidele ja omastele, rehabilitatsiooniplaanide individualiseerimine.

Prognoos

Prognoos sõltub vigastuse raskusastmest, kahjustuse ulatusest ja varajasest abist. Kerged DAI‑juhtumid võivad paraneda osaliselt või täielikult, rasked juhtumid aga sageli põhjustavad püsivaid kognitiivseid ja motoorseid defekte või püsivat teadvusetusekaotust. Varajane intensiivravi ja järjepidev taastusravi parandavad võimalusi funktsionaalseteks edusammudeks.

Ennetus

• turvavarustuse kasutamine: turvavööd autos, kiivrid mootorratta‑ ja rattasõidul, kaitse varjatud spordialadel,
• liikluskäitumise parandamine ja ohutu sõidustiil,
• kodune kukkumisohu vähendamine vanemaealistel ja lastele turvalise keskkonna mõte,
• teadlikkus ja lapsekaitse: vältida väikelaste tugevast raputamisest tulenevaid vigastusi.

Kokkuvõtvalt: DAI on laialt levinud ja sageli tõsine ajukahjustuse vorm, mille puhul valgeaine kahjustus toob kaasa tugevaid teadvuse ja kognitiivseid häireid. Varajane diagnoos, hoolikas intensiivravi ja järjepidev taastusravi on olulised tulemuse parandamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on difuusne aksonikahjustus?

K: Millist ajuosa mõjutab peamiselt difuusne aksonaalne vigastus?

K: Mille poolest erineb difuusne aksonikahjustus teistest traumaatilise ajukahjustuse liikidest?

K: Milline on difuusse aksonikahjustuse esinemissagedus raske peatrauma korral?

K: Milline on difuusse aksonikahjustuse mõju patsientidele?

K: Kas difuusne aksonikahjustus võib esineda ka kergemates vormides?

K: Kuidas on ajurabandus seotud difuusse aksonaalse kahjustusega?

Otsing