Doktor — akadeemiline kraad, nõuded ja erinevus arstiga
Doktor on akadeemiline kraad, mille annab välja ülikool või sarnane institutsioon. "Doktor" tähistab doktori kraadiga isikut ning see on teaduslikult või kunstiliselt suunatud kõrgeim kraad, mida omandatakse erialases teadustöös silmapaistvate tulemuste eest.
Kuidas doktorikraadi omandatakse
Kraadi saamiseks tuleb läbida doktoriõpe — see ei ole üksik eksam, vaid terviklik õppe- ja uurimisperiood. Doktoriõppe komponendid hõlmavad tavaliselt:
- vastuvõttu doktoriõppesse (tavaliselt eeldab see magistrikraadi või sellega võrreldavat ettevalmistust),
- kursustöö ja õppekoormus (sõltuvalt programmist),
- juhendaja juhendamisel läbiviidav iseseisev teadustöö, mille tulemuseks on doktoritöö ehk dissertatsioon,
- teadustöö tulemuste avaldamine (artiklid, konverentsid) ja võimalikud nõutavad publikatsioonid,
- doktoritöö avalik kaitsmine (defense) ja vastavus riiklikele või ülikooli nõuetele.
Nõuded ja pikkus varieeruvad olenevalt erialast ja õppeasutusest; tavaliselt kestab doktoriõpe pärast magistrikraadi 3–4 aastat täiskoormusel, kuid võib erineda nii riigiti kui ka erialiti.
Doktorikraadi tüübid
On mitut liiki doktori- või doktori taseme kraade, näiteks teadusdoktor (PhD, filosoofdoktor), kunstidoktor (DArt) ja mõnedes maades ka praktilised või professionaalsed doktorikraadid. Meditsiinivaldkonnas on olemas nii akadeemilised doktorikraadid kui ka meditsiinikraadid, mida sageli nimetatakse meditsiinidoktoriks (MD) või arstikraadiks — nende täpne nimetus ja staatus sõltub riigi õiguslikest ja haridusalastest tavadeest.
Tiitli kasutamine ja ametiline tähendus
Doktorikraadi omanik võib kasutada tiitlit "doktor" või lühendit "Dr." oma nime ees. See tiitel näitab teaduslikku kvalifikatsiooni, mitte automaatselt õigust tegeleda kliinilise ravitööga. Vastupidiselt pole "doktor" sama mis "arst":
- Doktor (Dr.) on akadeemiline tiitel, mis tõendab teaduslikku kvalifikatsiooni.
- Arst viitab meditsiiniprofessionaalile, kes uurib, diagnoosib ja ravib patsiente ning kellel on läbitud arstiõpe ja vajalik tegevusluba.
Arstid ja meditsiiniline haridus
Arstid omandavad meditsiinilise kõrghariduse ja läbivad õppe, mis sisaldab nii teoreetilist õpet kui ka ulatuslikku kliinilist praktikat. Nad võivad spetsialiseeruda erinevatele meditsiinivaldkondadele, näiteks pediaatriale, anestesioloogiale või kardioloogiale, või töötada üldarstina. Arstiks saamine eeldab meditsiinikraadi ning tavaliselt ka residency- või erialast koolitust kliinilises keskkonnas. Arstil peab olema kehtiv tegevusluba ning paljudes riikides on eriarstide puhul lisaks ka spetsialiseerumise sertifikaat.
Praktilised erinevused ja järeldused
- Fookus: doktorikraad keskendub peamiselt teadustööle ja uute teadmiste loomisele; arstiõpe keskendub patsientidega töötamisele ja kliiniliste oskuste omandamisele.
- Tiitel ja õigused: doktor tähistab teaduslikku kvalifikatsiooni; arst on kutse, mis annab õiguse ravitegevuseks ning nõuab luba/registreerimist.
- Karjäärivõimalused: doktor võib töötada akadeemias, teaduses, tööstuses või nõustamises; arst töötab tervishoius ning võib kombineerida kliinilist praktikat ja teadustööd.
Muud tähelepanekud
Lisaks tavalistele doktorikraadidele antakse mõnikord aukraha (honoris causa) isikutele, kes on andnud silmapaistva panuse valdkonda, kuid see ei põhine tavaliselt kaitstud teadustööl. Pärast doktorikraadi omandamist võivad paljud jätkata teadustegevust postdoktorina (postdoc), mis on uurija-kogemuse suurendamiseks mõeldud periood.
Doktorikraadi tähtsus ja täpne vorm sõltuvad riigi ja ülikooli reeglitest, seega on alati mõistlik tutvuda konkreetse õppeprogrammi ja riigi akadeemiliste nõuetega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on doktor?
V: Doktor on inimene, kes on omandanud akadeemilise kraadi, tavaliselt spetsiaalse eksami sooritamise või doktoritöö kirjutamise teel.
K: Mis vahe on doktorikraadi ja bakalaureusekraadi vahel?
V: Doktorikraadi peetakse kõrgemaks kraadiks kui bakalaureusekraadi.
K: Kes võib kasutada tiitlit "doktor"?
V: Doktorikraadi omavad inimesed võivad kasutada tiitlit "arst", kuid sageli kasutavad seda tiitlit ainult arstid praktikas.
K: Mida arstid teevad?
V: Arstid uurivad, diagnoosivad ja ravivad patsiente. Nad võivad spetsialiseeruda erinevatele meditsiinivaldkondadele või töötada üldarstina.
K: Millised on arstiks saamise haridusnõuded?
V: Arstiks saamiseks on vaja meditsiinidoktori kraadi ja kliinilist koolitust.
K: Kas arstid vajavad praktiseerimiseks litsentsi?
V: Jah, arstid vajavad praktiseerimiseks litsentsi.
K: Kas meditsiinispetsialistide puhul on vajalik sertifitseerimine?
V: Jah, paljude meditsiinispetsialistide puhul võib olla nõutav ka sertifitseerimine.
