Diskettide operatsioonisüsteem (DOS, MS-DOS): definitsioon, ajalugu ja kasutus

Avasta DOS ja MS‑DOS: definitsioon, ajalugu ja praktiline kasutus — diskettidest kuni tänapäevaseks hädalahenduseks, nostalgia ja efektiivsuse vaatenurgast.

Diskettide operatsioonisüsteem (DOS) laadib disketilt iga kord, kui arvuti käivitub, ja kasutab seda disketti tarkvara jaoks, et sooritada toiminguid. MS-DOS on tõenäoliselt kõige tuntum DOS, mille Microsoft Corporation ostis QDOSi nime all tuntud süsteemist. Kuna operatsioonisüsteemid muutusid keerulisemaks ja võtsid rohkem ruumi, hakati neid püsivalt paigaldama kõvakettale, mis on kiirem ja töökindlam kui disketid ja suudab salvestada rohkem andmeid. Seda soodustas kõvaketaste hindade pidev langus.

DOS-programmid on tavaliselt tekstipõhised ja ilma graafikata, et säästa ruumi disketil. Kuigi DOSid on enamasti asendatud muu hulgas Windowsi, Macintoshi ja Linuxi süsteemidega (millel on GUI ehk graafiline kasutajaliides), on need mõnes kohas, peamiselt vanemates arvutites, ikka veel kasutusel. Põhjuseks võib olla rahapuudus, vajadus kasutada tarkvara, mis töötab endiselt DOS-süsteemil, nostalgia vanema operatsioonisüsteemi järele või usk, et tekstipõhised süsteemid on tõhusamad.

Kuigi graafilised kasutajaliidesed on populaarsemad, võimaldab käivitusketas hädaolukorras või juhul, kui on vaja paigaldada spetsiaalset tarkvara, käivitada arvuti DOS-i.

Ajalooline ülevaade

DOS-i lugu algab 1970.–1980. aastate vahetusel. 1980. aastal lõi Tim Paterson süsteemi nimega QDOS (Quick and Dirty Operating System), mis hiljem sai Microsofti ostes aluseks MS-DOS-ile. 1981. aastal jõudis DOS laiemalt kasutusse koos IBM PC-ga (IBM PC kasutas algselt PC DOS-i, mis põhines Microsofti versioonil). 1990. aastate keskpaigas hakkasid turule tulema graafilised ja multitasking-võimelised süsteemid (nt Windows, OS/2, Linux), mis asendasid enamikus kodu- ja kontorikeskkondades DOS-i. Samas tekkisid alternatiivsed DOS-põhised süsteemid nagu DR‑DOS ning avatud lähtekoodiga FreeDOS, mida hooldatakse ka tänapäeval spetsiaalseteks ülesanneteks ja retro-arvutamiseks.

Tehnilised põhijooned

• Käivitamine: DOS laaditakse tavaliselt väga lihtsalt—boot-sektor lugeb kettalt alglaaduri ja seejärel laadib põhifailid (nt IO.SYS, MSDOS.SYS ja COMMAND.COM MS‑DOS puhul).
• Failisüsteem: varased diskettide ja esimesed kõvaketaste versioonid kasutasid FAT12/FAT16 failisüsteemi, mis määras piirangud failinimede ja partitsioonide suuruse (nt 8.3 failinimi — kuni 8 tähemärki failinimi ja 3 tähemärki laiend).
• Käsurea liides: DOS on peamiselt käsurea‑põhine. Levinumad käsud: DIR, COPY, DEL, FORMAT, CD, MD, RD, TYPE, ATTRIB, CHKDSK jm.
• Mälu ja multitasking: algselt töötati režiimis real address space (tavaliselt 640 KB konventsionaalset mälu), hiljem lisati laiendatud mälu (EMS/XMS) ja DOS‑extenderid, et lubada programmide tööd protected mode’is.
• Ühe ülesande mude l: enamik DOS‑programme on single-tasking ehk nad võtavad kogu süsteemi kontrolli kuni sulgemiseni; multitasking tuli peamiselt operatsioonisüsteemi ülemise kihi kaudu (nt Windows 3.x, multitasker’id ja comms‑programmid).

Levinumad DOS-failid ja seadistused

• AUTOEXEC.BAT — käivitatav skript, mis jooksutatakse süsteemi alguses.
• CONFIG.SYS — seadistusfail draiverite ja mäluhalduse seadistamiseks.
• COMMAND.COM — lihtne käsutõlg või shell.

Diskettide ja kõvakettade maht ja piirangud

Tuntud diskettide mahud olid näiteks 360 KB (5,25"), 720 KB (3,5" double density) ja 1,44 MB (3,5" high density). Diskettide piiratus tekitas vajaduse püsivamate salvestusmeediumite järele; kiire soodustumine ja mahu kasv kõvakettadel viis selle juurde, et tarkvara ja operatsioonisüsteemid tõrjuti sõltuvusest disketist.

Kasutus tänapäeval

Kuigi DOS ei ole enam igapäevane kodu‑ või serveritarkvara, on sellel endiselt kasutusvaldkondi:

• tööstusseadmed, automaatika ja vananenud arvutisüsteemid, kus uuendamine oleks kulukas;
• ATM‑id ja müügiautomaadid, kus töökindlus ja lihtsus on prioriteet;
• retro‑harrastajate arvutid ja vanad mängud — paljud klassikalised mängud ja programmiväljakutsed töötavad ainult DOS-il;
• hädaabi‑ketaste loomine, BIOS‑päivitysed ja parandusülesanded, kus väike ja sõltumatu alglaadimine on mugav;
• FreeDOS ja DOSBox: FreeDOS võimaldab tasuta kasutada ja arendada DOS‑keskkonda tänapäeva masinatel; DOSBox on emulaator, mis võimaldab vanu DOS‑mänge ja programme käivitada erinevatel platvormidel.

Turvalisus ja riskid

Varased arvutiviirused sihtisid sageli disketi boot‑sektorit või levitasid end käivitatavate failide kaudu. Tänapäeval on füüsilised disketid ja DOSi süsteemid vähem haavatavad võrgu kaudu levivatele ohtudele, kuid siiski tuleb arvestada andmete kadumise ja rikutud kettastega. Enne vanade diskettide kasutamist on soovitatav teha varukoopia ja skannida need viiruste suhtes.

Kokkuvõte ja praktilised nõuanded

DOS on ajalooliselt oluline operatsioonisüsteem, mis tutvustas paljusid tänapäevalgi kasutatavaid mõisteid, nagu failisüsteemid, käivitusprotsess ja käsurea‑liides. Kuigi laialdaselt on selle asemele tulnud kaasaegsed GUI‑põhised ja multitasking‑süsteemid, on DOSil oma koht tööstuses, retro‑kogukonnas ja teatud spetsialiseeritud ülesannetes.

Nõuanded:

• kui vajate vana tarkvara käivitamist, katsetage esmalt DOSBoxi või FreeDOSiga;
• andmete säilitamiseks ja kaitseks teisaldage vanad failid kaasaegsetele meediumitele;
• kui loote käivituskettaid, kasutage usaldusväärseid allikaid ja varundage AUTOEXEC.BAT/CONFIG.SYS muudatused;
• olge ettevaatlik viiruste ja rikutud failidega — skannige vanad disketid enne importimist kaasaegsesse süsteemi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kettakasutussüsteem (DOS)?

K: Mis on MS-DOS?

K: Miks on operatsioonisüsteemid muutunud püsivalt kõvakettale paigaldatuks?

K: Kas DOS on tekstipõhine või graafiline?

K: Kas DOSe kasutatakse tänapäevalgi veel?

K: Mis on alglaadimisketas?

K: Millised on mõned näited graafilise kasutajaliidese operatsioonisüsteemidest?

Otsing