Koordinaadid: 34°48′23″N 48°30′58″E / 34.80639°N 48.51611°E / 34.80639; 48.5161

Ecbatana oli iidne Iraani linn. See oli Meedia impeeriumi pealinn. Ecbatanaga samale kohale on rajatud tänapäeva Iraani linn. Selle nimi on Hamadan.

Ajalooline taust

Ecbatana (kreeka keeles Ekbatana, vanapersia keeles sageli rekonstrueerituna Hagmatāna) oli Meedia kuningriigi keskus 7.–6. sajandil eKr. Vana-Kreeka allikates, eriti Herodotose teostes, on linna kirjeldatud kui tähtsat poliitilist ja kultuurilist keskust ning talle omistatakse ka müütiline kuju – näiteks jutustused mitmekordsest kaitsemüüri süsteemist. Ajalooliselt langes Meedia ja tema pealinn lõppkokkuvõttes perslaste (Aahhemeniidide) võimu alla 6. sajandil eKr, kuid Ecbatana jäi oluliseks administratiivseks ja suvepealinnaks ka järgnevate impeeriumide ajal.

Arheoloogia ja säilmed

Paik, kus Ecbatana asus, on tänaseni arheoloogiliselt uuritud ja seda katab tänapäevane Hamadan. Leiud näitavad pikaajalist asustust, mille kihid pärinevad antiigist ja varasematest perioodidest. Linna lähedal on tuntud kivisisaldised ning haudeküngaste ja muude matmiskohtade rühmad, mis annavad teavet nii Meedia kui ka Aahhemeniidide ja hilisemate perioodide kohta. Üks tuntumaid lähiala muistiseid on Ganjnamehi kaljusalju (Ganjnameh), kus on säilinud Aahhemeniidide monumendikirjad.

Nimetus ja tähtsus

Sõna Hagmatāna tõlgitakse sageli kui „kogunemise koht” või „koonduspaik”, mis peegeldab linna rolli poliitilise ja administratiivse keskuse ning kohtumise kohana. Ecbatana oli strateegiliselt oluline turg ja sõjaline tugipunkt, mis paiknes Pärsia mäestiku lääneosas – seetõttu on linn mainitud paljudes Vana-Ida allikates ja klassikalises kirjanduses.

Pärand ja tänapäev

Tänapäeval asub muinasaegne Ecbatana Hamadani linnas, mis on provintsi keskus ja tähtis kultuurikeskus Iraanis. Hamadanis on mitmeid muuseume ja vaatamisväärsusi, mis tutvustavad piirkonna muistset ajalugu. Irooniliselt on osa iidse Ecbatana täpsest ilust ja planeeringust tänase linna all või hävinud järkjärgult ajaloo jooksul, kuid piirkonna ajalooline tähendus on sellegipoolest silmapaistev – see on üks Lähis-Ida vanimaid ja ajalooliselt rikasteimadest asulatest.

Allikad ja täiendavad uurimised

Ecbatana kohta põhineb meie teadmine nii kirjanduslikel allikatel (nt Herodotos ja klassikalised autorid) kui ka arheoloogilistel uuringutel. Paljud küsimused linna täpsest ülesehitusest, osadest ja kronoloogiast on endiselt aktiivse uurimise objektiks, mistõttu uusi leide ja tõlgendusi avaldatakse regulaarselt teaduskirjanduses.