EDVAC — üks esimesi salvestatud programmiga elektroonilisi arvuteid
EDVAC – üks esimesi salvestatud programmiga binaarseid elektroonilisi arvuteid; ajalooline läbimurre ENIACu järel, töökindel ja automatiseeritud arvutusvõimsus.
EDVAC (Electronic Discrete Variable Automatic Computer) oli üks esimesi elektroonilisi arvuteid. Erinevalt eelnenud arvutist ENIAC töötas EDVAC binaarselt ja suutis programme salvestada — see tähendas, et käsklused ja andmed hoiti sama mälusüsteemi sees, mis lihtsustas programmi koostamist ja võimaldas paindlikumaid arvutusmeetodeid.
Taust ja arendus
EDVACi arendati 1940. aastate lõpus Moore School of Electrical Engineering'i juures Pennsylvanias Ameerika Ühendriikides, peamiselt sõjaliste ballistiliste arvutuste vajadustest lähtudes. Projekti juhtisid ja sellele panustasid mitmed insenerid ja teadlased, kelle töö tulemusena kujunes välja üks olulisemaid ideid arvutite arhitektuuris — programmide salvestamise põhimõte. See kontseptsioon sai laiemalt tuntuks ka John von Neumanni kirjatööde kaudu.
Tehnilised omadused
EDVAC oli konstrueeritud kui binaarne jadaarvuti, mille arhitektuur võimaldas automaatset aritmeetikat ja juhtimist. Peamised tehnilised andmed olid:
- Mälumaht: samaaegselt mainitud 1000 44-bitist sõna — mäluna kasutati peamiselt viivitusega mälutehnoloogiat (näiteks elavhõbeda viivitusribad), mis oli tol ajal levinud viis bitijadade hoidmiseks.
- Aritmeetilised operatsioonid: automaatne liitmine, lahutamine, korrutamine, programmeeritud jagamine ning automatiseeritud kontrollmehhanismid.
- Ajaperformants: keskmine liitmisaeg 864 mikrosekundit ja keskmine korrutamisaeg 2900 mikrosekundit — need ajad peegeldasid selle aja elektroonkakomponentide ja mälulahenduste piiranguid.
- Töökindlus: EDVAC oli oma aja kohta suhteliselt usaldusväärne ja produktiivne — masina töösagedus ja veaesinemine paranesid aja jooksul hoolduse ja järeltöötluse kaudu.
Tööiga ja kasutus
Aastaks 1960 töötas EDVAC üle 20 tunni päevas, kusjuures veavaba tööaeg oli keskmiselt kaheksa tundi. Masin jätkas tööd kuni 1961. aastani, mil see asendati uue põlvkonna arvutiga (nimetatud allikates BRLESC). Oma tööea jooksul osutus EDVAC oma aja kohta nii usaldusväärseks kui ka tootlikuks ning teenis laialdaselt kasutust teadus- ja sõjalistes arvutustes.
Mõju ja pärand
EDVACi tähtsus ei seisnenud ainult üksikute arvutuste sooritamises, vaid eelkõige selle rollis kaasaegse arvuti arhitektuuri kujunemisel. Programmide salvestamise idee, mida EDVAC praktikas rakendas, aitas kujundada nn von Neumanni arhitektuuri, mis jäi baasiks enamikule edasistest arvutisüsteemidest. Paljud hilisemad elektroonilised arvutid kasutasid EDVACi lahenduste ja põhimõtete edasiarendusi, ning selle saavutused aitasid viia arvutitehnika kiire arengu ja laialdase levikuni.
Märkus: artiklis toodud ajad ja mälumaht peegeldavad EDVACi varasemaid kirjeldusi ja selle aja tehnilisi piiranguid. EDVACi arhitektuuri ja ajalugu on käsitletud põhjalikumalt erinevates tehnilistes ülevaadetes ja ajalooallikates.
Küsimused ja vastused
K: Mis on EDVAC?
V: EDVAC tähendab Electronic Discrete Variable Automatic Computer ja on üks esimesi elektroonilisi arvuteid.
K: Mis oli EDVACi puhul teisiti kui ENIACi puhul?
V: Erinevalt ENIACist töötas EDVAC binaarses süsteemis ja suutis programme salvestada.
K: Millised olid EDVACi mõned funktsioonid?
V: EDVACil oli automaatne liitmine, lahutamine, korrutamine, programmeeritud jagamine ja automaatne kontroll, mille maht oli 1000 44-bitist sõna.
K: Milline oli EDVACi võimsus?
V: EDVACi maht oli 1000 44-bitist sõna.
K: Millised olid EDVACi keskmised liitmis- ja korrutamisajad?
V: EDVACi keskmine liitmisaeg oli 864 mikrosekundit ja keskmine korrutamisaeg 2900 mikrosekundit.
K: Kui produktiivne oli EDVAC oma tööea jooksul?
V: EDVAC osutus oma tööea jooksul usaldusväärseks ja tootlikuks, töötades veavabalt kaheksa tundi päevas, kusjuures üldine tööaeg oli üle 20 tunni päevas.
K: Millal asendati EDVAC ja millega?
V: EDVAC asendati 1961. aastal BRLESCiga.
Otsige