Ehrenfried Walther von Tschirnhaus — Saksa matemaatik, füüsik ja portselani leiutaja
Ehrenfried Walther von Tschirnhaus — saksa matemaatik ja füüsik, kes leiutas Euroopa portselani, arendas Tschirnhauseni ümberkujundust, optikat ja peeglite poleerimistehnikat.
Ehrenfried Walther von Tschirnhaus (või Tschirnhausen) (10. aprill 1651 - 11. oktoober 1708) oli saksa matemaatik, füüsik, arst ja filosoof.
Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul tehti talle ülesandeks teha uuring Saksimaa mineraalide kohta. Tal oli seal valitsuse ametikoht. Ta ja tema assistent Johann Friedrich Böttger avastasid, kuidas valmistada portselani. Enne seda oli seda tehtud ainult Aasias.
Tschirnhausi tööd matemaatikas mäletatakse Tschirnhausi ümberkujundamises. See eemaldas antud algebralisest võrrandist mõned vahetermid. Tschirnhausenit mäletatakse ka Tschirnhauseni kuubiku kaudu.
Tema füüsikaalane töö hõlmas ka tööd optika valdkonnas. Koostöös Martin Knorriga töötas ta välja täiustatud poleerimistehnika. Seda kasutati tema valmistatud läätsede ja peeglite puhul. Ta valmistas kõrgekvaliteedilisi põletusklaase. Neid kasutas ta katsetes.
Eluline taust ja karjäär
Tschirnhaus sündis Sileesias ja sai hariduse laialdasel reisil läbi Euroopa ning erinevates ülikoolides. Ta oli pärit aadliperekonnast ning tema huvid hõlmasid nii teooriat kui praktilist katsetamist. Töötades Saksimaa võimuorganites, usaldati talle mineraloogiliste uuringute ja tehnoloogiliste katsete läbiviimine, mis viisid ta sügavamalt klaasi- ja keraamikatoodete uurimisele.
Teadustöö ja leiutised
Tschirnhausi teadustöö oli kombineeritud teoreetilise mõtlemise ja oskusliku katselise tööga. Ta konstrueeris ja kasutas suuri põletusklaase ja -peegleid, mis võimaldasid saavutada väga kõrgeid temperatuure — see oli oluline eeldus portselani ja uute klaasisulamite valmistamiseks. Tema ja Johann Friedrich Böttgeri koostöö tulemuseks oli Euroopa esimeste kõvapõhiste (hard-paste) portselanitoodete arendamine, mis lõpuks viis Meisseni portselanitehase loomiseni.
Matemaatikas on Tschirnhausen tuntud eelkõige Tschirnhauseni ümberkujunduse poolest: see on meetod polünoomide lihtsustamiseks, eemaldades mõned vahetermi astmed, et muuta võrrandeid lahendamisele sobivamaks. Tema ideed mõjutasid hiljem teiste matemaatikute tööd algebraliste võrrandite lahendamisel. Tema nimega seostatakse ka geomeetrilist kuju, mida tuntakse kui Tschirnhausen'i kuubikut (Tschirnhausen cubic).
Optikas keskendus ta läätsede ja peeglite valmistamisele ning poleerimistehnika täiendamisele — koostöös järgmiste käsitöölistega arendas ta meetodeid, mis andsid parema valgusefekti ja puhtama pinna läätsedele ja peeglitele. Need parendused aitasid nii optiliste instrumentide kui ka kõrgtemperatuurse klaasitöö vallas.
Surm ja pärand
Tschirnhaus suri 1708. Ta ei näinud täielikult ära oma katsete tagajärgi tööstuslikul tasandil: kuigi tema tööd suunasid portselanitoodangu tekkimist Euroopas, sai ajaloos suurema osa tunnustusest sageli tema noorem koostööpartner Böttger ja hilisemad tootjad. Kaasaegsed ajaloolased on aga rõhutanud Tschirnhausi olulist rolli teadusliku lähenemise ja tehniliste meetodite arendamisel, mis võimaldasid Euroopa portselanitootmist ja uute optiliste ning keemiliste protsesside väljatöötamist.
Peamised panused
- Portselani avastamine Euroopas: katsetused kõrgete temperatuuridega ja savisegu uurimine, mis aitasid välja töötada kõvapõhise portselani valmistamise meetodid.
- Algebra: Tschirnhauseni ümberkujundus polünoomide lihtsustamiseks.
- Optika: põletusklaaside ja peeglite konstrueerimine ning täiustatud poleerimistehnikad läätsede ja peeglite jaoks.
- Teaduslik meetod: kombinatsioon teooriast ja põhjalikest katsetest, mis mõjutasid hilisemat teadust ja tööstuslikku arengut.
Tschirnhausi tööd näitavad, kuidas laialdased huvid ja praktilised oskused võivad ühes isikus viia läbimurdeliste leiutisteni — tema panus matemaatikasse, optikasse ja materjaliteadusse teeb temast olulise figuuri 17. ja 18. sajandi Euroopa teadusloos.

Medicina corporis , 1686

Medicina mentis , 1687

Acta Eruditorum , 1690
Otsige