Emo
Emo on muusikažanr, mis on lühend "emotsionaalsest hardcore'ist". See žanr tekkis 1980ndate keskel, võttes kasutusele hardcore punki ja post-hardcore'i stiilivormelid ning ühendades need introspektiivse ja tundliku lüürikaga, mille poolest emo on nii tuntud. 1990ndate keskel ühendas emo endas indie-rocki elemente. See muutis 90ndate emo bändid lõpuks palju vähem agressiivseks ja "punkilikuks" ning rohkem melodramaatiliseks, mõnikord isegi akustiliseks. Kui emo muutus 2000. aastatel peavooluks, kujundas seda pop-punk (eksisteerib emo ja pop-punki sulamžanr, mida tuntakse "emo-pop" nime all), alternatiivne rokk ja meloodiline hardcore. Emo žanri sünnikohaks nimetatakse sageli Washingtoni, D.C. , peamiselt seetõttu, et esimene tuntud emo bänd Rites Of Spring moodustati seal.
Fashion
Kui emo jõudis peavoolu, muutus see sama tihedalt seotud moega kui muusikastiiliga. Mõiste "emo" on seotud kitsaste teksade, samuti kitsaste T-särkide (tavaliselt lühikeste varrukatega) või dressipluuside kandmisega, mis kannavad sageli emo-bändide nimesid. Emo moega seostuvad ka nööpidega vööd, Converse'i tossud, Vans ja mustad randmepaelad. Samuti jäid emo moodi paksud, sarvekattega prillid. 2000ndate keskel muutusid emo moes veel üheks levinud asjaks silmalainerid ja mustad küüned. Kõige kuulsam osa emo moest on emo soeng. Emo soeng on lamedad, sirged ja tavaliselt sügavmusta värvi juuksed pikkade tukkadega, mis sageli katavad suure osa näost. Seda moodi on kohati iseloomustatud kui moevoolu. Emo moodi on sageli segi aetud ka gooti moe ja stseeni moega.
Kuna emo sai tuntuks subkultuurina, nimetati inimesi, kes nii emo moes riietusid kui ka seostasid end emo muusikastiiliga, "emo kids" või "emos".
Emo poiss ja emo tüdruk.
Muusika
Näiteid bändidest, mida emod kuulavad, on My Chemical Romance, Hawthorne Heights, Silverstein, AFI, Dashboard Confessional, Simple Plan, Brand New, From First to Last, Armor for Sleep, Aiden, Senses Fail, Fall Out Boy, Taking Back Sunday, The Movielife, Death Cab for Cutie, The Used, Alesana, Finch, Panic! at the Disco ja Paramore.
Emo lapsed kalduvad üles näitama suurt huvi ka vähemtuntud emo bändide vastu, nagu Ashestoangels, A Thorn For Every Heart, Dear Whoever ja (varajane) Greeley Estates.
Kolm eespool mainitud bändi on multi-platinat saanud (My Chemical Romance, Fall Out Boy ja Panic at the Disco) ning nad on tuntud oma karjääri alguses "emo-pop" muusika tegijatena. Nad on aga protesteerinud emo žanrisse kuulumise vastu.
Seotud leheküljed
- Screamo
Küsimused ja vastused
K: Mis on emomuusika?
V: Emo on muusika liik, mis on lühend "emotive hardcore". See ühendab hardcore punki ja post-hardcore'i muusikalisi helisid kurva ja tundliku lüürikaga.
K: Millal see stiil esimest korda tekkis?
V: Stiil kujunes esimest korda 1980ndate keskel.
K: Kuidas ühendas emo 1990ndate keskel indie-rocki elemente?
V: 1990ndate keskel inkorporeeris emo indie rock'i elemente, mis muutis bändid vähem vihaseks ja "punkilikuks" ning dramaatilisemaks, mõnikord isegi akustilisemaks.
K: Kuidas on emo alates 2000. aastast teiste žanrite poolt kujundatud?
V: Alates 2000. aastast on emo't kujundanud pop-punk, alternatiivne rokk ja meloodiline hardcore.
K: Kus väidetakse, et emo on sündinud?
V: Emo muusikastiili sünnikohaks peetakse sageli Washingtoni, D.C., sest esimene tuntud emo-bänd Rites Of Spring oli pärit sellest linnast.
K: Millised on varaste emo-bändide iseloomulikud tunnused?
V: Varaseid emo bände iseloomustas hardcore punki ja post-hardcore'i muusikaliste helide kombineerimine kurva ja tundliku lüürikaga.
