Keisrimutt (Tylototriton shanjing): mürgine mandariinsalamander Kagu-Aasiast

Keisrimutt (Tylototriton shanjing) on tuntud kui väga mürgine mutt, kes elab peamiselt Kagu-Aasias. See liik eelistab jahedamaid, niiskeid elupaiku — subtroopilisi metsajärvekesi, suuremaid linde ja aeglaselt voolavaid ojasid ning tiike. Keisrimutt on enamasti öine: päeval peidab ta end niiskes allapanu või kivide alla, aktiivne on õhtul ja öösel. Toiduks on väiksemad selgrootud, näiteks sipelgad, sirkad, teod ja väikesed olendid nagu putukad ja ussid.

Välimus ja suurus

Keisrimutt võib kasvada kuni umbes 20 cm pikkuseks. Iseloomulik on tugev kontrastne värvus: pea ja osa kehast on oranžikas, seljal kulgeb tihti esiletõstetud harja või rida narmendusi. Selja keskel ja külgedel asetsevad kaks paralleelset rida oranže muhke tumedal taustal. Saba ja jalad on samuti erksad ja võivad olla täisoranžid. Värvuse intensiivsus võib populatsiooniti ja üksikisenditi varieeruda.

Mürk ja ohud

Keisrimuttidel on nahal spetsiaalsed näärmed ja muhud, mis eritavad tugevat toksiini. See mürk kaitseb isendeid kiskjate eest: kui loom on stressis või rünnaku all, eritub nahamürk ning see võib sattuda haavade või limaskestade kaudu kiskja või inimese organismi. Mürgi toime võib põhjustada tugevat valuaistingut, iiveldust ning tõsisematel juhtudel närvi- või hingamistegevuse häireid — seetõttu ei tohi neid loomi palja käega käsitseda.

Käitumine ja paljunemine

Paljunemisaegadel liiguvad keisrimuttid tihti rohkem veekogude lähedusse. Paariumise järgselt asetab emane munad veetaimestikule või niiskesse substraati, kus arenevad larvid, kes on alguses täielikult vees elavad. Larvandina läbivad nad metamorfose ja hiljem liiguvad osad noored maapinnale elama, säilitades niiske elupaiga nõudmuse.

Looduskaitse ja inimeste tegevus

Mõned populatsioonid on surve all elupaikade kadu, reostuse ja ebaseadusliku püügi tõttu, kuna erksad isendid on populaarsed ka eksootiliste lemmikloomadena. Nende pidamine nõuab teadmisi — sobiva temperatuuri ja niiskuse tagamist ning võimalust vees elada — ning käitlemist tuleb vältida mürgiriskide tõttu. Paljudel aladel on soovitatav keisrimutte mitte ära korjata ja austada nende looduslikke elupaiku.

Kokkuvõte ja ohutussoovitused

  • Keisrimutt (Tylototriton shanjing) on erksavärviline ja mürgine liigid, kes elab Kagu-Aasias.
  • Seda liiki ei tohi käsitseda palja käega — nahamürk võib olla ohtlik inimestele ja lemmikloomadele.
  • Kui näete looma looduses, jätke ta rahule; kui kaalute liigi pidamist, uurige hooldusnõudeid ja võimalikke piiranguid ning kandke kindaid ja järgige ohutusabinõusid.
  • Looduskaitse seisukohast on oluline kaitsta nende niiskeid elupaiku ja vältida ebaseaduslikku püüki.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on keisri nuuti?


V: Keisrimutt on väga mürgine mutt, mis elab Kagu-Aasias.

K: Kus elavad keisermutid?


V: Keisermutid elavad subtroopiliste metsade lammetes ja aeglaselt voolavates ojades.

K: Millal on keisermutid enamasti ärkvel?


V: Keisrimutid on enamasti ärkvel öösel ja magavad päeval.

K: Mida keisrimutid tavaliselt söövad?


V: Tavaliselt söövad keisrimutid väikeseid putukaid, näiteks särge ja ussid.

K: Mis on keisritolmu teine nimi?


V: Teine nimi keisrimolmule on mandariinimolm või mandariinisalamander.

K: Kui pikaks võib keisritolmpea kasvada?


V: Keisermutikas võib kasvada kuni 20 cm pikkuseks.

K: Kui mürgised on keisermutid ja kui palju toksiini nad võivad eraldada?


V: Keisermutid on väga mürgised ja eraldavad piisavalt toksiini, et tappa umbes 7500 hiirt. Kui neid haarata, pigistavad nende ribide otsad mürki välja.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3