Metskitsed
Metskits (Dama dama) on hirvlaste sugukonda Cervidae kuuluv hirvede liik. Algselt elas see loom Euraasias, kuid inimesed on selle toonud teistesse maailma osadesse, näiteks Austraaliasse.
Isasloomi nimetatakse põdra, emasloomi emasloomaks ja noorloomi kutsutakse hirvikuteks. Nad elavad umbes 12-16 aastat. Kõigil metskitsedel on seljal valged laigud ja saba otsas mustad tipud. Ainult põdral on sarved, mis on laiad ja labida kujuga.
Nad on karjatavad loomad. Neile meeldib elada metsade ja avatud rohumaade segametsades. Nad püüavad jääda kokku kuni 150-liikmelistes rühmades.
Värvid
Neil on palju eri värvi karvu (karvu). On olemas neli põhivärvi: "tavaline", "menil", "melanistlik" ja "valge". Tavaline karvkate on pruun karvkate, millel on valged laigud ja mida on kõige paremini näha suvel. Talvel on karvkate palju tumedam. Valge karvkate on kõige heledam, peaaegu valge. Common ja menil karvkate on tumedamad. Melanistlik karvkate on väga tume, mõnikord isegi must.
Ajaloolised karjad
Üks tuntud ajalooline metskitsekari asub Ottenby kaitsealal Ölandis, Rootsis. Karl X Gustav ehitas 17. sajandi keskel kuningliku metskitsekarja ümber nelja kilomeetri pikkuse kivimüüri. Karja on 2006. aasta seisuga endiselt olemas. Teine kari elab Iirimaal Phoenixi pargis. 400-450 metskitse pärineb 1660. aastatel asustatud algsest karjast.
Kolm värvivarianti, mis on leitud Fossil Rim Wildlife Centerist Texases.
