Ferdinand Cohn
Ferdinand Julius Cohn (24. jaanuar 1828 - 25. juuni 1898) oli saksa bioloog. Ta on kaasaegse bakterioloogia ja mikrobioloogia rajaja.
Cohn sündis Preisi Sileesia provintsi Breslau juudi kvartalis. See on praegu Wroclaw, Poola. Alates 16. eluaastast õppis ta Breslau ülikoolis Heinrich Goppert'i juures botaanikat. Seejärel siirdus ta Berliini ülikooli. Aastal 1847, 19-aastaselt, sai ta Berliinis botaanika teaduskraadi.
1849. aastal pöördus ta tagasi Breslau ülikooli ja jäi sinna oma ülejäänud karjääri jooksul õppejõuks ja teadlaseks. Tema isa oli ostnud talle suure ja kalli mikroskoobi, mida Breslau ülikoolis ja enamikus ülikoolides sel ajal ei olnud. Neil olid küll mikroskoobid, kuid mitte nii head kui tema omad. See oli Ferdinand Cohni peamine uurimisvahend 1850. aastatel.
1850. aastatel uuris ta taimede rakkude kasvu ja jagunemist. 1855. aastal esitas ta tööd Sphaeroplea ja hiljem Volvoxi seksuaalsuse kohta. 1860. aastatel uuris ta taimede füsioloogiat. Cohn oli esimene, kes liigitas vetikad taimedeks ja määratles, mis eristab neid rohelistest taimedest.
Alates 1870. aastast uuris ta peamiselt baktereid. Ta avaldas oma elu jooksul üle 150 teadusaruande. Breslau ülikoolist sai tema ajal uuenduslik taimede füsioloogia ja mikrobioloogia keskus. Tema bakterite liigitus nelja rühma, mis põhineb nende kujul (sfäärilised, lühikesed vardad, niidid ja spiraalid), on tänapäevalgi kasutusel.
Muu hulgas näitas Cohn, et Bacillus võib rasketes tingimustes muutuda vegetatiivsest seisundist endospooriks. B. subtilis'e kuumakindlad spoorid tekitasid vaidlusi spontaanse genereerimise üle. Cohn selgitas, miks keedetud heinast ja juustust valmistatud infusioonid võivad ikkagi mikroobide kasvu saada. Selle põhjuseks oli see, et need sisaldasid kuumakindlaid eoseid.
Volvox , kolooniline vetikas
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ferdinand Julius Cohn?
V: Ferdinand Julius Cohn oli saksa bioloog, keda peetakse kaasaegse bakterioloogia ja mikrobioloogia rajajaks.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Breslau juudi kvartalis, mis on praegu Wroclawis, Poolas.
K: Mida tema isa talle ostis?
V: Tema isa ostis talle kalli mikroskoobi, mis oli parem kui need, mis tol ajal enamikus ülikoolides olemas olid.
K: Mida ta 1850. aastatel õppis?
V: 1850. aastatel uuris ta taimede rakkude kasvu ja jagunemist. Ta koostas ka töid Sphaeroplea ja Volvoxi sugukonna kohta.
K: Milleks ta liigitas vetikad?
V: Ta liigitas vetikad taimedeks ja määratles, mis eristab neid rohelistest taimedest.
K: Mida ta alates 1870. aastast uuris?
V: Alates 1870. aastast uuris ta peamiselt baktereid ja avaldas oma elu jooksul üle 150 teadusaruande.
K: Kuidas seletas Cohn, miks heina ja juustu keedetud infusioonidest võis ikkagi saada mikroobide kasvu?
V: Cohn selgitas, et see oli tingitud sellest, et need sisaldasid kuumakindlaid eoseid.
