Ferdinand Cohn (1828–1898) — bakterioloogia ja mikrobioloogia rajaja

Ferdinand Cohn — bakterioloogia ja mikrobioloogia rajaja: tema avastused bakterite liigituses, endospoorides ja laborimetoodikas muutsid teaduse ja meditsiini ajalugu.

Ferdinand Julius Cohn (24. jaanuar 1828 – 25. juuni 1898) oli saksa bioloog. Ta on kaasaegse bakterioloogia ja mikrobioloogia rajaja. Cohni tööd aitasid muuta mikroorganismide uurimise süsteemseks, eksperimentaalseks teaduseks ning mõjutasid oluliselt nii taksonoomiat kui ka laboritehnikat.

Varasus ja haridus

Cohn sündis Preisi Sileesia provintsi Breslau juudi kvartalis (tänapäeval Wroclaw, Poola). Alates 16. eluaastast õppis ta Breslau ülikoolis prof. Heinrich Goppert'i juures botaanikat ning hiljem jätkas õpinguid Berliini ülikoolis. Aastal 1847, 19-aastaselt, omandas ta Berliinis botaanika teaduskraadi. 1849. aastal pöördus ta tagasi Breslau ülikooli ja jäi sinna kogu oma edaspidise karjääri vältel õppejõuks ja teadlaseks.

Uurimisvahendid ja töökeskkond

Cohni isa oli talle ostnud suure ja hea mikroskoobi, mis oli tollal haruldane ja andis Cohni uurimistööle olulise eelis­­-võimaluse. Mikroskoobiga tehtud tähelepanekud olid tema peamiseks uurimisvahendiks 1850. aastatel ning võimaldasid tal täpselt dokumenteerida raku- ja mikroorganismide morfoloogiat ning arengutsükleid.

Peamised teadustööd

1850. aastatel keskendus Cohn taimsete rakkude kasvule ja jagunemisele. 1855. aastal avaldas ta uurimusi Sphaeroplea ja hiljem Volvox seksuaalsuse kohta, selgitades nende paljunemisviise ja elutsükleid. 1860. aastatel laiendas ta uurimisvaldkonda taimede füsioloogiale ning oli üks esimesi, kes rõhutas eksperimendi olulisust taimede ja mikroorganismide uurimisel.

Panus bakterioloogiasse ja mikrobioloogiasse

Alates 1870. aastast keskendus Cohn peamiselt bakteritele. Ta avaldas oma elu jooksul üle 150 teadusaruande ning muutis Breslau ülikooli oluliseks keskuseks taimede füsioloogia ja mikrobioloogia alal. Tema töö iseloomustus oli täpne mikroskoopiline vaatlus, süsteemne iseloomustamine ja katsealuste tingimuste hoolikas dokumenteerimine.

• Bakterite algeline liigitus: Cohn rühmitas bakterid nelja morfoloogilisse rühma — sfäärilised, lühikesed vardad, niidid ja spiraalid. Kuigi kaasaegne taksonoomia on arenenud molekulaarsete meetodite suunas, jäi tema kujule põhinev lihtne ja praktiline liigitus laialdaselt kasutatavaks ja on ajaloos olulise tähendusega.
• Endospoorid ja kuumakindlus: Cohn näitas, et Bacillus tüüpi bakterid võivad rasketes tingimustes minna vegetatiivsest seisundist üle endospooriks. Need soorid on kuumakindlad ja võivad üle elada steriliseerimisprotsesse, mis oli võtmeavastus selgitamaks, miks infusioonid keetmise järel ikkagi võisid mikroobidega saastuda — põhjuseks olid sooride vastupidavus.
• Vaidlus spontaansest genereerimisest: tema tööd B. subtilis sooride kohta mängisid olulist rolli vaidlustes spontaanse genereerimise teooria ümber, sest sooride olemasolu selgitas, miks kuumutamine ei elimineerinud alati elu tekkimist anumates.

Töömeetodid ja mõju

Cohn oli tuntud oma põhjalike, korduvate katsete ja hoolika kirjelduse poolest. Ta arendas mikroskoopia kasutamist nii morfoloogia kui ka elutsükli uurimisel ja rõhutas puhaste kultuuride ja kontrollitud tingimuste vajadust. Tema töö muutis mikroorganismide uurimise kvalitatiivselt: mikrobioloogia sai iseseisvaks uurimisvaldkonnaks, kus tähtis oli nii kirjeldav taksonoomia kui ka eksperimendi kaudu tehtud selgitused protsesside tagamaadele.

Pärand

Cohni teadustöö ja õpetus jätsid pikaajalise jälje loodusteadustele. Breslau ülikoolist sai tema juhtimisel oluline teaduslik keskus ja tema õpilaste ning järgijate kaudu levisid tema meetodid edasi teistesse keskustesse. Tema avastused endospooride kohta ja bakterite morfoloogiline rühmitamine on ajalooliselt olulised sammud, mis sillutasid teed hilisematele edusammudele mikrobioloogia ja haigustekitajate uurimise alal.

Tänapäeval tunnustatakse Ferdinand Cohni kui üht bakterioloogia ja mikrobioloogia rajajatest — teadlast, kes ühendas täpse mikroskoopilise vaatluse ja eksperimentaalse lähenemise ning aitas selgeks teha mitmeid mikrobite käitumise ja elutsükli olulisi küsimusi.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ferdinand Julius Cohn?

K: Kus ta sündis?

K: Mida tema isa talle ostis?

K: Mida ta 1850. aastatel õppis?

K: Milleks ta liigitas vetikad?

K: Mida ta alates 1870. aastast uuris?

K: Kuidas seletas Cohn, miks heina ja juustu keedetud infusioonidest võis ikkagi saada mikroobide kasvu?

Otsing