Fermi-Diraci statistika
Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika üks haru. See on nimetatud Enrico Fermi ja Paul Diraci järgi. Seda kasutatakse paljudest sarnastest osakestest (Fermionidest) koosneva süsteemi makroskoopilise seisundi kirjeldamiseks. Üks näide on kirjeldada elektronide seisundit metallides ja poolmetallides, et kirjeldada elektrijuhtivust.
Fermi-Diraci staatika lähtub järgmistest eeldustest:
- Ükski osakeste seisunditest ei saa sisaldada rohkem kui ühte osakest (tuntud kui Pauli välistamispõhimõte).
- Osakese vahetamine teise sarnase osakese vastu ei too kaasa uut olekut, vaid annab sama olekut (tuntud kui identsed osakesed).
Fermi-jaotus ütleb, millise tõenäosusega on Fermi gaasil antud temperatuuril ja energiatasemel osakeseid antud olekus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Fermi-Diraci statistika?
V: Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika haru, mida kasutatakse paljudest sarnastest osakestest koosneva süsteemi makroskoopilise oleku kirjeldamiseks.
K: Kelle järgi on Fermi-Diraci statistika nime saanud?
V: Fermi-Diraci statistika on nime saanud Enrico Fermi ja Paul Diraci järgi.
K: Mis on näide süsteemist, mida saab kirjeldada Fermi-Diraci statistika abil?
V: Üks näide süsteemist, mida saab kirjeldada Fermi-Diraci statistika abil, on elektronide olek metallides ja poolmetallides, et kirjeldada elektrijuhtivust.
K: Milliseid eeldusi tehakse Fermi-Diraci statistikas?
V: Fermi-Diraci statistikas tehakse kaks eeldust: 1) ükski osakeste olek ei saa sisaldada rohkem kui ühte osakest (tuntud kui Pauli välistamispõhimõte) ja 2) osakese vahetamine teise sarnase osakese vastu ei too kaasa uut olekut, vaid annab sama oleku (tuntud kui identsed osakesed).
K: Mida ütleb meile Fermi jaotus?
V: Fermi jaotus ütleb meile, millise tõenäosusega on Fermi gaasil antud temperatuuril ja energiatasemel osakese antud olekus.
K: Mis on Pauli välistamispõhimõtte teine nimetus?
V: Pauli välistamispõhimõte on tuntud ka kui välistamispõhimõte.
K: Mis on Fermi gaas?
V: Fermi gaas on fermionide rühm, mis on piisavalt madalal temperatuuril, et ilmneksid kvantmõjud.
