Lennuinfosüsteem (FIDS) on lennujaamade arvutisüsteem, mis teavitab reisijaid saabuvatest ja lahkuvatest lendudest ning juhib selleks mehaanilisi või elektroonilisi näidikuid ja teleriekraane. Süsteem on lennujaama üks keskseid infokandjaid, mis aitab reisijal orienteeruda saabumiste, väljumiste, väravate ja lennuoleku suhtes.
Suurtes lennujaamades on tavaliselt iga terminali jaoks eraldi FIDS; mõnes kohas kasutatakse ka iga suurema lennuettevõtja jaoks eraldi FIDSi. FIDSi teave on kasulik nii reisijatele lennureisi ajal kui ka neile, kes soovivad lennujaamas reisijaid vastu võtta või ära saata.
Mida FIDS-ekraanid näitavad
Iga rida FIDSil tavaliselt näitab lendude põhiteavet, näiteks lennunumbrit ja lisaks:
- lennuettevõtja nimi või logo ja/või selle IATA või ICAO kood;
- linn, kust õhusõiduk kõigepealt saabus või kuhu ta on suundumas. Mõnel juhul kuvatakse ka ühiseid peatusi või ühendlinnu, kuhu (või kust) õhusõiduk veel sõidab — vt ka ühislende;
- planeeritud ja tegelik aeg, millal õhusõiduk peaks startima või maanduma (aeg värskendatakse, kui on hilinemine või varasem saabumine);
- värava number või väravamuudatused;
- lennule registreerimise (check-in) leti number või lennufirma, kes registreerimise eest vastutab;
- lennu staatus (näiteks "maandunud", "hilinenud", "tühistatud", "pardaleminek", "viivitusega boarding" jt);
- märked, kas lend on saabuv või väljuv.
Andmeallikad ja värskendused
FIDS võtab andmeid mitmest allikast: lennujaama peaarvutist (AODB), lennuettevõtjatelt, õhuliikluse juhtimisest ja väravate operatiivmeeskondadelt. Informatsioon värskendatakse reaalajas või lühikeste intervallidega, et kajastada väravate muutusi, hilinemisi, tühistusi või ümbersuunamisi.
Koodijagamine ja mitme numbri kuvamine
Koodijagamise tõttu võib üks ja sama tegelik lend olla kuvatud FIDSil mitme lennunumbrina. Näiteks võib üks lend olla loetletud nii kui LH474 kui ka AC9099 (kuigi tegelikult sooritab mõlemat "lendu" sama õhusõiduk). Sellisel juhul kuvatakse reeglina mõlemad lennunumbrid, et reisijad ja saabujaid ootavad inimesed leiaksid õige teabe.
Ekraanide tüübid ja ligipääsetavus
FIDS-ekraanid võivad olla eri vormides: klassikalised mehaanilised flip-boards, suured LED- või LCD-telerid, ja väiksemad infoekraanid väravate juures. Kaasaegsed süsteemid integreeruvad lennujaama helisüsteemi, mobiilirakenduste ja veebipõhiste FIDS-iga, võimaldades reisijatel saada push-teavitusi värava- või aja muutuste kohta. Süsteemid toetavad tihti mitut keelt ja kasutavad värvikoodimist (nt roheline pardaleminek, punane tühistus), et infot kiiremini tajuda.
Korduma kippuvad staatused ja tähendused
- "Pardaleminek" — algas pardale kutsumine või on ettevalmistus boardinguks;
- "Väljalennuks ette valmistatakse" / "Delayed" — lend hilineb, võib lisada oodatava uue aja;
- "Maandunud" — lend on maandunud ja info võib lisada maandumise kellaaja;
- "Tühistatud" — lend ei toimu;
- "Diversioon" või "Suunatud ümber" — lend maandus teises lennujaamas.
Praktilised nõuanded reisijale
- Kontrolli FIDSi regulaarselt enne väravasse suundumist, sest värav või toitlusjärjekord võivad muutuda.
- Arvesta koodijagamisega — kontrolli mõlema lennufirma lennunumbreid ja sihtkohti.
- Kasutades lennujaama mobiilirakendust või veebiversiooni, saad tihti kiiremaid teadetisi kui terminali ekraanilt.
- Kui infost ei ole selgust (näiteks vastuolulised lennunumbrid või väravamuudatus), pöördu lennujaama infopunkti või lennufirma esinduse poole.
Muud tähelepanekud
Ridu FIDSil võib sortida aja, lennufirma nime või sihtkoha järgi, sõltuvalt sellest, kuidas lennujaam ekraane haldab. Lisaks on FIDS oluline osa hädaolukorra ja operatiivse juhtimise tööriistadest: õigeaegne ja selge info aitab vältida segadust ning tagada reisijate ja lennujaama sujuva töö.
