Good Night, and Good Luck. on 2005. aastal Oscarile nomineeritud Ameerika Ühendriikide film, mille lavastajaks on George Clooney. Filmi stsenaristid on Clooney ja Grant Heslov ning selle tegevus toimub 1953. aastal. Film kujutab veteran-raadio- ja teleajakirjaniku Edward R. Murrow ja USA senaatori Joseph McCarthy (Wisconsin) vahelist konflikti, mis on seotud eelkõige kommunismivastase senaatori tegevusega senati alalise uurimiskomisjoni juures.
Sisu ja teemad
Filmi keskmes on Murrow ja tema meeskond teleprogrammist See It Now, kes toovad avalikkuse ette McCarthy meetodeid, süüdistusi ja ajakirjanduse rolli demokraatias. Lugu käsitleb meedia vastutust, faktide kontrolli ja julguse teemat — mis juhtub, kui ajakirjandus astub valitsuse või populaarse avaliku surve vastu. Film tõstab esile ka isiklikke ja tööalaseid pingeid, mida selline vastasseis tekitab nii saate tegijatele kui nende lähedastele.
Tootmine ja stiil
Kuigi film ilmus mustvalgena, filmiti see värvilise filmi peal ja seejärel korrigeeriti järeltootmise käigus mustvalgeks, et ajastule omast meeleolu ja ajakohast esteetikat rõhutada. Lavastus ja kostüümid on hoolikalt loodud viima vaataja 1950. aastate telestuudiosse: kasutatud on ajakirjanduse arhiivimaterjali stiili, minimalistlikku koristatud helipilti ja dokumentaalfilmi tunnet. Film sisaldab mõningaid arhiivklippe ning järgib üldjoontes ajaloolisi sündmusi, käsitledes neid dramaturgiliselt.
Näitlejad ja tegelased
Peategelase Edward R. Murrow kehastab David Strathairn, kelle mängu film kriitiliselt kiitis. Lavastaja George Clooney on lisaks lavastamisele filmiinimesed ka kõrvalosas. Filmis on näha mitmeid ajalooliste tegelaste varjundeid ja ajakirjanduse praktikuid — meeskonna dünaamika, toimetuse pinged ja poliitiline surve on olulised osad filmi narratiivist.
Vastuvõtt ja mõju
Filmi vastu võeti kriitiliselt hästi: seda kiideti nii näitlejate kui ka lavastuse, stsenaariumi ja ajaloolise käsitluse pärast. Film tekitas arutelusid meedia rollist tänapäeva poliitikas ja meenutas McCarthy ajastu õppetunde – kuidas hirm ja demagoogia võivad piirata vaba sõna ja kuidas ajakirjandus saab need mehhanismid paljastada. Ajalooliselt on üldtunnustatud, et Murrow’ avalik kritika aitas kaasa avaliku arvamuse muutumisele ja nüansseeritumale arutelule, mis omakorda mõjutas ka McCarthy positsiooni ja tema hilisemat senati hukkamõistu 1954. aastal.
Filmi pealkiri pärineb repliigist, millega Murrow tavaliselt oma saateid lõpetas: see on kokkuvõtlik ja poeetiline tunnistus ajakirjanduse eetilisest muretsemisest ning samas sõnum vaatajatele.
Taglines: Me ei käi üksteist kartes.