Kreeka valitsemissektori võlakriis: põhjused, kulg ja mõjud

Sügav analüüs Kreeka valitsemissektori võlakriisist: põhjused, kulg ja mõjud – majanduslangus, eelarve- ja kaubandusdefitsiidid ning reformide sotsiaalsed tagajärjed.

Kreeka valitsemissektori võlakriis puhkes pärast 2007–2008. aasta finantskriisi ning kestis mitu aastat, muutes sügavalt riigi majandus- ja sotsiaalstruktuuri. Kreekas nimetatakse seda sageli lihtsalt kriisiks (kreeka keeles Η Κρίση). Kriis algas järskude eelarvereformide ja kokkuhoiumeetmetega, mille eesmärk oli majanduse tasakaalustamine, kuid need tõid kaasa sissetulekute vähenemise, töötuse kasvu ja laialdase sotsiaalse pingestumise.

Kreeka majandus koges 2008.–2013. aastatel ühe suurima ja pikaajalisema languse arenenud majanduste seas: SKP kahanes ligikaudu viiendiku kuni veerandi jagu (olenevalt mõõtmise meetodist), tööhõive ja sotsiaalse turvalisuse süsteemid sattusid raskusse ning suur hulk hästi haritud inimesi otsustas riigist lahkuda paremate töövõimaluste otsimiseks.

Kaubandusbilansi puudujääk tähendab, et riik ostab väljastpoolt rohkem kaupu ja teenuseid, kui suudab ise toota, mistõttu tekib vajadus laenata välismaalt. Kreeka kaubandusbilansi ja eelarve puudujäägid kasvasid 1990ndate lõpust kuni 2008.–2009. aastani: mõlema puudujäägi suhtarv SKPst tõusis ja jõudis 2008–2009 ligikaudu 15% tasemeni. Kuna riigi võlakoormus oli kõrge, pidid investorid hindama Kreeka võlakirjade riski kõrgemaks kui paljude teiste euroala riikide puhul, kuigi Kreeka kuulus euroalasse ja investorid lootsid EL-i ja rahvusvahelise abi sekkumisele, kui olukord halveneb.

2009. aasta aruanded Kreeka valitsuse eelarvekorralduse ja andmete täpsuse kohta suurendasid võlakulude kasvu: riigi laenukulud kerkisid nii, et Kreeka ei suutnud enam oma eelarve- ja kaubanduspuudujääke rahastada taskukohaste intressimääradega.

Suur majanduslangus

Kreeka kriisi vallandas suur majanduslangus, mille mõjul langes kogu Euroopas nõudlus ja paljude riikide eelarvepuudujäägid suurenesid. Kreeka eelarvepuudujääk oli 2008. ja 2009. aastal oluliselt suur (umbes 10,2% ja 15,1% SKPst vastavalt) ning samaaegselt oli riigivõla suhe SKPsse kõrge — 2009. aasta lõpul kasvas see üle 120% ning jätkas tõusu. Kui riik ei suuda enam oma võimendust kontrolli all hoida, suureneb investorite ärevus ja laenukulud, mida Kreeka kriisi varajases faasis nähti selgelt.

Sisemised tegurid

Jaanuaris 2010 avaldas Kreeka rahandusministeerium 2010. aasta stabiilsus- ja kasvuprogrammi, kus toodi välja viis peamist kriisi põhjust: SKP vähenenud kasv, kõrge valitsemissektori võlg ning suur eelarvepuudujääk, problemaatiline eelarve täitmine ja riigi majandusandmete usaldusväärsus. Lisaks on ekspertide ja analüütikute hulgas rõhutatud järgmisi sisemisi probleeme:

• Ülemäärased ja ebaefektiivsed valitsemiskulud — kõrge avaliku sektori palkade ja hüvitiste tase võrreldes tootlikkusega ning ebatõhus haldus.
• Kaksteistatud maksukogumine ja maksustamise nõrkused — maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettused vähendasid riigi tulu, kuigi maksukohustused püsisid kõrged.
• Jooksevkonto puudujääk — suur impordi osakaal ja piiratud eksportimisvõimekus suurendasid välislaenamise vajadust.
• Struktuursed probleemid — töö- ja toote turu jäikus, madal konkurentsivõime mitmetes sektorites ning aeglane erasektori ümberstruktureerimine.

Abi, programmeerimine ja võlarestrukturiseerimine

Kriisi esimesel etapil 2010. aastal otsustasid Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) koordineerida finantsabi, et vältida Kreeka kontrollimatut võlanõiangkonda ja võimalikku euroala likviidsuskriisi levikut. Abiakteerumised (nn päästepaketid) hõlmasid ranged eelarve kokkuhoiu- ja struktuurireformide nõuded ning laenuvahendeid maksevõime säilitamiseks.

Olulised sündmused ja meetmed:

• 2010: esialgne rahvusvaheline abipakett (lubatud summad olid suuremahulised ja kombinatsiooniks olid Euroopa riikide ning IMF-i vahendid) ja range eelarvepoliitika lõimimine abiga.
• 2012: suur võlarestrukturiseerimine (PSI — Private Sector Involvement), mille käigus osadele eraomanikele ümber vahetati Kreeka võlakirju ja tehti mahakandmisi; see vähendas eraomanike nõuete väärtust ja kärpis võlakoormust.
• 2015: poliitiline kriis ning juunis toimunud referendum, milles Kreeka valijad lükkasid tagasi krediitorite tingimused; järgnevalt kehtestati ajutised piirangud rahaliikuvusele (kapitali piirangud) ja toimus lühiajaline panga- ja likviidsuskriis.
• 2015–2018: täiendavad abi- ja reformipaketid, mis olid tingitud rangetest reformikohustustest (pensionisüsteemi muutmine, maksusüsteemi ümberkorraldamine, avaliku sektori restruktureerimine, erastamised jmt). 2018. aastal väljendas Kreeka ja rahvusvahelised usaldusväärsed institutsioonid, et programmid on lõppenud ning riik väljub seireperioodi järgnes.

Mõjud ja tagajärjed

Kriisi sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tagajärjed olid ulatuslikud:

• Majanduskahju: SKP püsiv langus, investeeringute kahanemine ja pikaajaline tootlikkuse langus. Kokkuvõttes oli langus üks sügavamaid euroalal pärast sõda.
• Töötus: tööpuudus tõusis järsult — kogutöötuse tipud olid väga kõrged ning noorte tööpuudus oli veelgi suurem, tõstes riski pikaajaliseks sotsiaalseks marginalisatsiooniks.
• Sotsiaalsed tagajärjed: vaesuse suurenemine, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koormuse kasv, emotsionaalne ja psühholoogiline surve leibkondadele ning ulatuslik sisemine ja välismaine migratsioon (väljaränne välismaale tööd otsima).
• Poliitilised muutused: traditsiooniliste parteide populaarsuse langus ja uute poliitiliste jõudude esiletõus (näiteks radikaalse ja populistliku poliitika tõus). Kriis mõjutas tugevalt poliitilist debatti euroliidu, rahapoliitika ja sotsiaalpoliitika üle.
• Finantssüsteem: pangandussektori raskused, hoiuste väljavool, ajutised kapitalipiirangud 2015. aastal ning vajadus panganduse tugevdamiseks ja restruktureerimiseks.
• Pikaajaline mõju riigi laenukoormusele: hoolimata mitmetest abipakettidest ja võlarestrukturiseerimisest jäi riigi võlakoormus suhteliselt kõrge ning selle tasakaalustamine nõudis järjepidevaid majanduspoliitilisi pingutusi.

Järeldused

Kreeka valitsemissektori võlakriis oli kombinatsioon globaalsest majanduslangusest, riiklikest struktuuriprobleemidest ja usaldamatust finantsturgudel. Kriisi lahendamiseks rakendatud abipaketid ja reformid aitasid vältida maksejõuetust suuremas plaanis ning stabiliseerida finantssüsteemi, kuid need põhjustasid ka tugevat majanduslikku ja sotsiaalset kurnatust. Pikaajalise taastumise aluseks olid strukturaalsed reformid, avaliku sektori kohandused ning võime taasväita usaldus rahvusvaheliste investorite ja partnerite seas.

Kriisi õppetunnid rõhutavad vajadust läbipaistva eelarvehalduse, tõhusa maksusüsteemi ning konkurentsivõimelise ja paindliku majandusstruktuuri järele, mis vähendaks sarnaste šokkide mõju tulevikus.

Teemaga seotud täpsemad allikad ja viited on toodud allpool.

Küsimused ja vastused

K: Mis põhjustas Kreeka riigivõlakriisi?

K: Kuidas see mõjutas inimesi Kreekas?

K: Kui kaua on majanduslangus kestnud?

K: Mis on kaubandusdefitsiit?

K: Kuidas mõjutasid teated Kreeka valitsuse korrastamatusest laenukulusid?

Otsing