Gribble
Gribble on mis tahes mere isopoodide liik Limnoriidae perekonnast. Nad on enamasti kahvatuvalged ja väikesed (1-4 mm pikkused) vähilaadsed.
Algselt kasutati terminit gribble puitu söövate liikide kohta, eriti esimese 1799. aastal Rathke poolt Norrast kirjeldatud liigi Limnoria lignorum kohta. Limnoriidae on liigid, mis puurivad nii merevetikaid kui ka mereheina, samuti puidupuurijaid.
On kolm perekonda: Paralimnoria, Limnoria ja Lynseia. Limnoria on liikidega enamikus meredes. Arvatakse, et need liigid, mis suudavad puurida elavaid meretaimi, on arenenud puitu (surnud taimi) puurivatest liikidest.
Gribbles puurib puitu ja taimset materjali toidu saamiseks. Puidu tselluloosi seedivad. Kõige hävitavamad liigid on Limnoria lignorum, L. tripunctata ja L. quadripunctata. Eksperdi sõnul on nad ainsad loomad, kes suudavad toota tsellulaasi, mis lahustab taimede rakuseinu. Teised loomad, kes söövad taimseid kiudusid, kasutavad ensüümi tootmiseks oma soolestikus olevaid baktereid. Griiblid seda ei tee. See on pannud mõned bioloogid mõtlema biokütustele.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on gribble?
A: Gribble on Limnoriidae perekonda kuuluv mere isopoodide liik.
K: Mis värvi on griiblid?
V: Gribbles on enamasti kahvatu valge.
K: Kui suured on griiblid?
V: Griiblid on väikesed, tavaliselt 1-4 mm pikkused.
K: Mida griiblid söövad?
V: Gribbles puurivad puidu ja taimse materjali, et saada toitu, seedides puidu tselluloosi.
K: Millised gribblite liigid on kõige hävitavamad?
V: Kõige hävituslikumad gribble-liigid on Limnoria lignorum, L. tripunctata ja L. quadripunctata.
K: Mille poolest erinevad griiblid teistest taimseid kiudusid söövatest loomadest?
V: Gribblid on ainsad loomad, kes suudavad valmistada tsellulaasi, et lahustada taimseid rakuseinu ilma soolestikbakterite abita, erinevalt teistest taimseid kiude söövatest loomadest.
K: Mida on bioloogid pidanud silmas avastuse põhjal, et griiblid suudavad taimseid rakuseinu seedida?
V: Avastus gribblite võime kohta seedida taimede rakuseinasid on pannud mõned bioloogid kaaluma biokütuste potentsiaali.
