Halloweeni filmisari on 1978. aastal alanud ja produtsent Moustapha Akkad’i toel käivitatud õudusfilmide frantsiis, mille algidee ja režii tuli John Carpenterilt (koos stsenarist Debra Hilliga). Sarja keskmes on vägivalla ja vaikuse sümboliks muutunud kurjuse kehastus Michael Myersist, kelle lapsena paigutati sanatooriumi pärast oma vanema õe Judith Myersi tapmist. Esimeses filmis põgeneb ta 15 aastat hiljem ja alustab uut tapmistsüklit, mille ohvriks langevad peamiselt Haddonfieldi elanikud. Dr. Loomis, Michaelile pühendunud psühhiaater, on frantsiisi üks tuntumaid korduvtegelasi, kes püüab mõista ja peatada Myersi vägivalda. Michael Myers esineb enamikus sarja filmides; erandiks on Halloween III: Nõiahooaeg, mis on iseseisev lugu ilma Myersi või Loomise tegelasteta. Dr. Loomis seevastu on frantsiisis korduv tegelane, kuid ei ilmu igas järjes.
Peamised tegelased ja loo keskpunktid
Sarja olulisimad tegelased on:
- Michael Myers – maskiga mõrvar, kelle motiivid jäävad tihti seletamatuks ja kelle kohalolek kujundab filmi õuduseõhkkonna;
- Laurie Strode – esimese filmi ellujäänu (esindatud eelkõige Jamie Lee Curtise poolt) ning frantsiisi olulisim vastasseisaja Michaeliga paljudes timeline'ides;
- Dr. Sam Loomis – Michael’i psühhiaater, kes püüab teda peatada ja mõista;
Filmid ja ajajooned
Halloweeni-frantsiisil on palju järgesid, reboot’e ja alternatiivseid ajajoone. Lühike nimekiri peamistest mängufilmidest (originaalilmastused ja aasta, režissöör):
- Halloween (1978) – John Carpenter
- Halloween II (1981) – Rick Rosenthal
- Halloween III: Nõiahooaeg (1982) – Tommy Lee Wallace (iseseisev lugu)
- Halloween 4: The Return of Michael Myers (1988) – Dwight H. Little
- Halloween 5: The Revenge of Michael Myers (1989) – Dominique Othenin-Girard
- Halloween: The Curse of Michael Myers (1995) – Joe Chappelle
- Halloween H20: Twenty Years Later (1998) – Steve Miner
- Halloween: Resurrection (2002) – Rick Rosenthal
- Halloween (2007) – Rob Zombie (reboot/reimagine)
- Halloween II (2009) – Rob Zombie
- Halloween (2018) – David Gordon Green (otsene järg 1978. aasta filmile, ignoreerib paljusid vahepealseid järgesid)
- Halloween Kills (2021) – David Gordon Green
- Halloween Ends (2022) – David Gordon Green
Need filmid moodustavad mitu erinevat narratiivset haru: originaalne järjestus (ja selle variatsioonid), H20/Resurrection haru, Rob Zombie kaksikreboot ning 2018.–2022. aasta uus trilogia, mis vaatab tagasi vaid 1978. aasta filmile.
Heli, visuaal ja sümboolika
Originaalse Halloweeni heliriba loonud John Carpenteri minimalistlik, tromboonilaadne teema on saanud üheks õudusfilmimuusika ikooniks. Michael Myersi valge mask (mida kujundati algupäraselt odavast maskist, mis põhines William Shatneri näol) on saanud popkultuuri visuaalseks sümboliks: lihtne, emotsioonitu ja häiriv. Frantsiis rõhutabki tihti stabiilset, aeglast ja sihilikku õudust, mis erineb kiirest gore’st – kuigi mõnes järjes on ka rohkelt vägivalda ja verd.
Vastuvõtt, mõju ja kommerts
Halloweeni-sari on oluliselt mõjutanud slasher-žanrit ja populaarset õuduskino alates 1978. aastast. Originaalfilm ja selle teema aitasid kinnistada mitmeid žanri konventsioone (näiteks maskiga mõrvar, noorte rühm ohvritena, õhustikuline muusika). Frantsiis on olnud kommertsiaalselt edukas, tõi kaasa palju kaubastamist: maskid, kostüümid, koomiksid, videomängud ja kirjanduslikud adaptatsioonid. Iga filmi kohta on ilmunud ka mitmeid romaanid, paljud neist on kirjutanud Dennis Etchison, ning ilmunud on ka koomiksisarju ja fännikirjandust.
Pärand ja tänapäev
Kuigi kriitiline vastuvõtt on frantsiisi eri perioodidel kõikunud, on Michael Myers ja Halloweeni-teema püsiv kultuuriline nähtus: iga-aastane Halloweeni püha, kostüümid, viited muusikas ja filmis ning arutlused žanri piiri ja loovuse üle. Frantsiisi mitmekordne ümberleiutamine — reboot’id ja alternatiivsed ajajooned — näitab, kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see õudussümbol on olnud.