Paisktabel
Räsitabel on üks teabe salvestamise vahend. Arvutiteaduses nimetatakse neid teabe ehk andmete jälgimise vahendeid andmestruktuurideks. Räsitabel on andmestruktuur, mis kasutab andmete asukoha jälgimiseks räsifunktsiooni. Igal salvestataval informatsioonil on nimi, mida nimetatakse võtmeks. Näiteks võib võtmeks olla inimese nimi. Igale nimele vastab üks andmestik, mida nimetatakse väärtuseks, näiteks isiku telefoninumber.
Andmeid hoitakse teises andmestruktuuris, mida nimetatakse massiiviks, mis on nagu mitu kasti ehk ämbrit, mis hoiavad andmeid reas. Igal kastil on number, mis algab 0-st ja loeb ülespoole.
Hash-tabeli mõte on välja selgitada, millisesse kasti andmed paigutada, kasutades ainult selle nime. See tähendab, et olenemata sellest, kui palju lahtreid on täidetud, saate alati kiiresti leida teabe, kui teil on selle nimi. Hash-tabel kasutab hash-funktsiooni, et arvata selle nime põhjal välja, millisesse numbrisse andmed panna. Hash-funktsioon loeb nime ja annab tagasi numbri.
Hea Hash-tabel leiab teabe alati sama kiiresti, olenemata sellest, kui palju andmeid sinna sisestatakse. Paljud Hash-tabelid võimaldavad kasutajal ka sisestada võtme/väärtuse paarid (nimi ja selle andmed) ja võtta need sama kiirusega välja.
Selle tõttu suudavad Hash-tabelid sageli leida teavet kiiremini kui muud vahendid, näiteks otsingupuud või muud tabelite otsingustruktuurid. Seetõttu kasutatakse neid paljudes arvutitarkvarades. Neid kasutatakse kõige rohkem assotsiatiivsete massiividega, andmebaaside, vahemälude ja kogumite puhul.
Väike telefoniraamat kui hash-tabel
Küsimused ja vastused
K: Mis on hash-tabel?
V: Räsitabel on teatud tüüpi andmestruktuur, mida kasutatakse teabe salvestamiseks. See kasutab hash-funktsiooni, et jälgida, kuhu andmed on paigutatud, ja saab kiiresti leida teavet, kui teil on selle nimi.
K: Millised on kaks hash-tabelis salvestatud andmete osa?
V: Räsitabelis salvestatud andmed koosnevad kahest osast - võtmest, mis on andmetega seotud nimi, ja väärtusest, mis on tegelik salvestatav andmestik.
K: Kuidas hash-tabel töötab?
V: Räsitabel töötab, kasutades räsifunktsiooni, et välja selgitada, millist numbrit selle nimest tuleks kasutada andmete salvestamiseks paljudest kastidest või ämbritest koosnevas massiivisarnases struktuuris. See võimaldab teabe kiiret leidmist sõltumata sellest, kui palju andmeid sinna on pandud.
K: Millised on mõned levinumad kasutusalad, mida kasutatakse hash-tabelite puhul?
V: Hash Tables'i kasutatakse tavaliselt assotsiatiivsete massiivide, andmebaaside, vahemälude ja kogumite puhul, kuna need võimaldavad kiiresti leida teavet, olenemata sellest, kui palju andmeid sinna on pandud.
K: Miks on Hash-tabelid kiiremad kui teised vahendid, näiteks otsingupuud või muud otsingustruktuurid?
V: Hash-tabelid on teistest vahenditest kiiremad, sest nad leiavad teavet alati sama kiiresti, olenemata sellest, kui palju andmeid on neisse pandud, samas kui muud vahendid võivad võtta kauem aega sõltuvalt sellest, kui palju andmeid on. Lisaks võimaldavad nad kasutajatel lisada ja eemaldada võtme/väärtuse paare samuti võrdse kiirusega.
K: Millised arvutitarkvarad kasutavad Hash-tabeleid?
V: Paljud liiki arvutitarkvarad kasutavad kihttabelid nende kiire väljavõtteaja ja tõhusate salvestusvõimaluste tõttu.
