Hazaristan (Hazarajat): Hazara rahva ajalooline piirkond Kesk-Afganistanis

Hazaristan või Hazarajat (dari pärsia keeles: هزارستان) on suur mägine ala Afganistani keskosas asuvas kõrgmäestikus, mis on hazara rahva peamine ja ajalooline maa. Hazaristan ei ole tänapäeval ametlik haldusüksus, vaid etnogeograafiline piirkond, mis hõlmab mitmeid provintse ja alampiirkondi. Traditsiooniliselt loetakse Hazarajati alla näiteks järgmisi provintse ja piirkondi: Bamyan, Daykundi, Ghor, Ghazni, Urozgan, Maidan Wardak, Parwan, Samangan, Sar-e Pol, Baghlan, Balkh, Badghis, Herat ja mõned teised piirkonnad, kuigi rahvastiku- ja administratiivpiirid varieeruvad.

Geograafia ja kliima

Hazaristan asub peamiselt Hindukušhi ja selle kõrvalharude mäestikus, kõrgused ulatuvad tavaliselt umbes 1 500–3 000 meetrini üle merepinna, mõnes kohas veelgi kõrgemal. Maastik on järsk ja künklik, orud, tasandikud ja kõrbed vahelduvad. Kliima on mandriline ja jahenev kõrgusega: suved võivad olla lühikesed ja kuivad, talved karmid ning sageli lumised. Piirkonnas on palju allikaid, jõgesid ja järvi, näiteks kuulus Band-e Amir looduspark Bamyanis.

Rahvastik ja keel

Hazarajati suurim etniline grupp on hazarad. Enamik hazaratest räägib hazara murret, mis on dari (afgaanipärsia) lähedane variant, sisaldades võõrsõnade ja mõjutusi mongoli ja turkkikeelsetelt rühmadelt. Religioosselt on hazarad valdavalt šiiitlikud (peamiselt kaheksanda imamiga ehk twelver-šiiad), kuigi piirkonnas kohtab ka sunnimuslimeid ja väiksemaid usulisi rühmi.

Ajalugu

Hazarajati ajalugu on pikk ja keeruline. Mitmed teooriad hazarate päritolu kohta seovad neid keskaegsete mongolirünnakute ja kohalike põlisrahvaste segunemisega, kuid täpne etnogenees on endiselt teaduslik debatiteema. 19. sajandi lõpus alistas Afganistani valitseja Abdur Rahman Khan suure osa hazaradest jõuga; see tõi kaasa ulatuslikku surma, orjastamist ja sundasustamisi. 20. ja 21. sajandil on hazarad kogenud diskrimineerimist ja vägivalda erinevate valitsuste ja relvarühmituste poolt. Hazarajati kultuuriline pärand on rikkalik — näiteks Bamyanis paiknesid kuulsad Buddha kujud, mis hävitati 2001. aastal.

Kultuur ja ühiskond

Hazara ühiskond on tihti kogukondlikult orienteeritud, kus suured perekonnad ja suguharud mängivad olulist rolli. Kultuur hõlmab oma muusikat, kirjandust, rahvapärimust ja käsitööd. Religioossed tavad ja pühad erinevad mõnevõrra teiste Afganistani piirkondade omast. Haridusolukord on piirkonniti väga erinev: mõnes kohas on koolivõrk arenenud, teistes on koolidele ligipääs piiratud seoses infrastruktuuri ja julgeolekuküsimustega.

Majandus

Majandus põhineb valdavalt põllumajandusel ja karjakasvatusel: nisu, oder, läätsed, puuviljad ning mägikariloomad nagu kitsed ja lambad. Piirkonnas leidub ka kaevandusi ja muid loodusvarasid, kuid rasked ligipääsu- ja investeerimisolud on piiratud majanduse arengut. Paljud pered saavad tulu ka käsitööst, kaevandustöödest või tööjõust linna- ja välismaistes töökohtades.

Turvalisus ja poliitika

Hazarajati julgeolekuolukord on sõltunud riiklikust poliitikast ja piirkondlikest konfliktidest. Hazara kogukonnad on korduvalt olnud sihiks relvarühmituste, sealhulgas Taliban'i ja mõne äärmusliku rühmituse rünnakutele. Pärast 2001. aastat hakkasid hazarad osalema Afganistani poliitikas aktiivsemalt ning mõned hazara juhid ja organisatsioonid saavutasid märkimisväärset esindatust, kuid ohutuse ja võrdsuse küsimused jäävad endiselt aktuaalseks.

Turism ja olulised vaatamisväärsused

• Bamyan — historialised koopad ja Buddhi kujud (kuigi suured Buddha monumendid hävitati 2001. aastal) ning ümbritsev maastik.
• Band-e Amir — mitme järve süsteem ja Afganistani esimene riiklik looduskaitseala, tuntud oma sinaka vee ja karstimaastike poolest.
• Traditsioonilised mägikülad ja vaated Hindukušhi orgudele pakuvad huvi matkamiseks ja kultuuriturismiks, kuid julgeolekuküsimused piiravad külastajatevoogu.

Keskkond ja riskid

Hazarajati maastik on tundlik erosiooni, metsade hävitamise ja kliimamuutuse mõjudele. Erinevad piirkonnad on ka maavärinate ja looduskatastroofide suhtes haavatavad, mistõttu on oluline keskenduda kohalikule riskide vähendamisele ja jätkusuutlikule maakasutusele.

Hazara diaspora

Pidevate konfliktide ja diskrimineerimise tõttu on palju hazaraid põgenenud või rännanud teistesse riikidesse, sealhulgas Iraani, Pakistanisse ning kaugematesse riikidesse nagu Austraalia, Euroopa ja Põhja-Ameerika. Diaspora mängib olulist rolli kodukoha majanduslikus toetamises läbi saadetiste ning poliitilises ja inimõiguslikus töös välisriikides.

Kuigi Hazaristan on kultuuriliselt ja ajalooliselt eriline piirkond Afganistanis, seisavad selle elanikud silmitsi mitmete sotsiaalsete, majanduslike ja julgeolekualaste väljakutsetega. Rahvusvaheline tähelepanu, kohalik poliitiline kaasatus ja investeeringud haridusse ning infrastruktuuri on olulised sammud parema tuleviku suunas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hazaristan?

K: Kes on Hazaristani peamised elanikud?

K: Millised provintsid kuuluvad Hazaristani alla?

K: Milline on Hazaristani topograafia?

K: Kas Hazaristan on tihedalt asustatud piirkond Afganistanis?

K: Milline on Hazaristani tähtsus Afganistani ajaloos?

K: Mis keelt räägitakse Hazaristanis?

Otsing