Helen Keller

Helen Keller oli Ameerika kirjanik ja kõneleja. Ta sündis 1880. aastal Alabama osariigis Tuscumbias Arthur H. Kelleri ja Kate Adams Kelleri lapsena. 19 kuu vanusena jäi ta haigeks ning kaotas nägemise ja kuulmise. Arst ei teadnud, mis see oli, nii et ta nimetas seda "kõhu ja aju ummistuseks". Mõned inimesed ütlevad, et see oli tulipunane palavik või meningiit. Ta oli kuulekas ja tubli tüdruk. Teiste inimestega suhtlemine oli Heleni jaoks raske, sest ta ei näinud ega kuulnud. Ta mõtles välja mõned kodused märgid, mida ta kasutas oma perega suhtlemiseks. Kodused märgid olid üsna lihtsad, tõmbamine tähendas "tule", tõukamine tähendas "mine" ja nii edasi. Mõnikord ei saanud Heleni pere aru, mida Helen oma koduste märkidega mõtles. See muutis Heleni pettunuks ja tal tekkisid raevuhood.

Kui Helen oli seitsmeaastane, otsustas tema pere leida talle õpetaja. Nad kirjutasid Michael Anagnosele, kes oli Perkinsi pimedate instituudi ja varjupaiga direktor. Nad palusid teda, et ta aitaks neil leida oma tütrele õpetaja. Ta kirjutas neile ja ütles, et tunneb üht noort õpetajat, kelle nimi on Annie Sullivan. Ta oli olnud pime, kuid mitmed operatsioonid aitasid tema nägemise taastada. Annie sõitis Alabamasse, et elada koos Heleni perega ja õpetada teda. Annie läks Kellerite perekonna juurde elama 1887. aasta märtsis.

Annie aitas Helenil õppida, kuidas suhelda teiste inimestega. Ta õpetas talle asjade nimesid, kirjutades sõnad Heleni käele. Alguses ei mõistnud Helen sõnade tähendust. Esimene sõna, millest Helen aru sai, oli "vesi". Ta õppis selle sõna ära, kui Annie pani Heleni käe vee alla ja kirjutas tema käele W,A,T,E,R. Seejärel õppis ta selle meetodiga sõnad ja laused ära. 1890. aastal saatis pere Heleni Perkinsi instituuti, et ta õpiks rääkima ja suhtlema. Kui ta oli üheksateistkümneaastane, läks Helen Massachusettsis asuvasse Radcliffe'i kolledžisse. Ta lõpetas Radcliffe'i 1904. aastal. Ta oli esimene kurt ja pime inimene, kes omandas bakalaureusekraadi.

1903. aastal kirjutas Helen oma elust raamatu. See kandis pealkirja "Minu elu lugu". Heleni raamatu põhjal valmis 1962. aastal film "The Miracle Worker". Ta kirjutas ka raamatu Annie Sullivanist pealkirjaga "Õpetaja". Ta kirjutas veel kaksteist raamatut.

Helen püüdis oma elu jooksul aidata vaeseid ja teisi pimedaid inimesi. Ta reisis koos Annie'ga üle 39 riigi, et rääkida oma elust ja kogemustest. Kui Helen oli Jaapanis, kohtus ta kuulsa akita Hachikoga. Ta otsustas adopteerida akita ja oli esimene inimene, kes tõi akita Ameerikasse.

Helen Keller tahtis abielluda. Ta armus oma sekretärile, kuid ema ei lubanud Helenil temaga abielluda. Tol ajal ei saanud puuetega inimesed sageli abielluda. Helen Keller suri magama 1. juunil 1968 Arcan Ridge'is Connecticutis.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetati Helen Kelleri raamatut?

Otsing