Hendrik Conscience
Henri "Hendrik" Conscience (3. detsember 1812 Antwerpen - 10. september 1883 Elsene) oli Belgia kirjanik. Tema isa oli prantslane ja ema flaami. Ta kirjutas hollandi keeles pärast seda, kui 1830. aastal toimunud eraldumist Hollandist jäi Belgia enamasti prantsuskeelseks riigiks.
Tema ema suri 1820. aastal. Poisil ja tema nooremal vennal ei olnud muud sõpra kui nende sünge ja pisut sünge isa. 1826. aastal abiellus Pierre Conscience uuesti, seekord endast palju noorema lese Anna Catherina Bogaertsiga. Varsti pärast teist abielu müüs Pierre oma poe maha ja kolis Kempeni piirkonda. Conscience kirjeldab seda maad sageli oma raamatutes. See on tasane maa, mis ulatub Antwerpeni ja Venlo vahele.
Seitsmeteistkümneaastaselt lahkus Hendrik oma isakodust, et asuda Antwerpenis koduõpetajaks. Tema õpingud katkestas peagi 1830. aasta revolutsioon. Ta astus vabatahtlikuna Belgia revolutsioonilise armee teenistusse. Aastal 1837 lahkus ta teenistusest ja pöördus tagasi tsiviilellu.
Tema luuletused, mida ta kirjutas sõdurina, olid kõik prantsuse keeles. Ta ei saanud pensioni, kui ta teenistusest vabastati. Ta otsustas kirjutada müügiks flaamikeelse raamatu. Ta kirjutas Hollandi ülestõusu ajal toimuva jutustussarja pealkirjaga In 't Wonderjaar 1566 (ilmus Gentis 1837).
Tema isa pidas seda oma poja poolt nii vulgaarseks, et ta kirjutas flaami keeles raamatu, et ta saatis ta uksest välja. Peagi näitasid mainekad inimesed, nende hulgas ka maalikunstnik Wappers, huvi õnnetu noormehe vastu. Wappers kinkis talle isegi riideid ja esitas ta lõpuks kuningas Leopoldile. Leopold käskis Wonderjaari lisada kõigi Belgia koolide raamatukogudesse. Just Leopold I patrooniks oli see, et Conscience avaldas 1837. aastal oma teise raamatu "Fantaasia".
Flandria lõvile järgnesid "Kuidas saada maalikunstnikuks" (1843), "Mida ema võib kannatada" (1843), "Siska van Roosemael" (1844), "Lambrecht Hensmans" (1847), "Jacob van Artevelde" (1849) ja "The Conscript" (1850).
1845. aastal nimetati südametunnistus Leopoldi ordu rüütliks. Flaami keeles kirjutamist ei peetud enam vulgaarseks.
1845. aastal avaldas südametunnistus kuningas Leopold I tellimusel "Belgia ajaloo". Pime Rosa (1850), Rikketikketak (1851), "Lagunenud härrasmees" (1851) ja "Kurjategija" (1853) kuuluvad tema romaanide pika nimekirja tähtsamate hulka. Need avaldasid koheselt mõju uuemale ilukirjandusele, ja südametunnistusel oli palju jäljendajaid.
1855. aastal hakkasid ilmuma tema raamatute tõlked inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keeles. Ta jätkas romaanide kirjutamist suure regulaarsusega. Tema väljaannete arv ulatus peaaegu kaheksakümneni. Nüüdseks oli ta Antwerpeni kõige silmapaistvam kodanik. Tema 70. sünnipäeva tähistati avalike pidustustega. Pärast pikka haigust suri ta oma kodus Antwerpenis.
H. Antwerpeni linnaraamatukogu südametunnistus
Hendriku südametunnistus
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Henri "Hendrik" Conscience?
V: Henri "Hendrik" Conscience oli Belgia kirjanik. Ta sündis 3. detsembril 1812 Antwerpenis ja suri 10. septembril 1883 Elsenes.
K: Millises keeles ta kirjutas?
V: Ta kirjutas hollandi keeles pärast seda, kui 1830. aastal toimunud eraldumist Madalmaadest oli Belgia enamasti prantsuskeelne riik.
K: Kuidas reageeris tema isa sellele, et ta kirjutas raamatu flaami keeles?
V: Tema isa pidas seda oma poja poolt nii vulgaarseks, et ta kirjutas raamatu flaami keeles, et ta saatis ta uksest välja.
K: Milline sündmus katkestas tema õpingud?
V: Tema õpingud katkestas peagi 1830. aasta revolutsioon.
K: Millise korralduse andis kuningas Leopold seoses Conscience'i esimese raamatuga?
V: Kuningas Leopold andis käsu, et "Wonderjaar" lisataks kõigi Belgia koolide raamatukogudesse.
K: Millal hakkasid ilmuma tema raamatute tõlked?
V: 1855. aastal hakkasid tema raamatute tõlked ilmuma inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keeles.
K: Mitu väljaannet oli tal elu jooksul? V: Tal oli kogu elu jooksul ligi kaheksakümmend väljaannet.
