Hüperonid
Hüperonid on osakesi, mis koosnevad kvarkidest. Teistest baryonidest (kolmest kvargist koosnevatest osakestest) eristab neid see, et neil peab olema vähemalt üks kummaline kvark, kuid ei tohi olla võlu- ega põhjakvarke. Kummalistel kvarkidel on omadus, mida nimetatakse kummalisuseks. Kummalisuse tõttu ei lagune kummaline kvark - ja kõik teised sellega seotud osakesed - mitte tugeva jõu, vaid hoopis palju aeglasema nõrga jõu tõttu. Kuna kõik kvarkid on fermionid (mis tähendab, et kaks kvarki ei saa olla ühes ja samas punktis ruumis samal ajal), on iga kvarki spinniks 1/2, mis teeb hüperoni spinniks kokku 3/2. See tähendab, et kõik kvarkid on fermionid, mis on fermionid. See laguneb kiiresti 1/2 spinniga osakeseks.
Hüperoonid ise lagunevad nõrga jõu tõttu. On olemas kümneid erinevaid hüperoonide kombinatsioone. Näiteks Λ (lambda) hüperoni laeng on 0 ja seda kirjutatakse sageli kui Λ0. Kui see laguneb, tekib tavaliselt üks prooton ja üks antipioon. Nagu paljud nõrga jõu lagunemise vormid, on ka siin rohkem kui üks võimalik tulemus. Λ0-l on ka tunduvalt väiksem, kuid siiski võimalik võimalus laguneda neutroniks ja laenguta piooniks. Λ0 hüperoonide keskmine eluiga on 2,6x10-10 sekundit, mis teeb sellest ühe kõige pikaealisema hüperooni.
Teadlased uurivad endiselt hüperoone maailma laborites, näiteks CERNis, Fermilabis ja SLACis. Hüperoonid annavad vastuseid küsimustele, nagu CP-ristrikkumine, mille puhul tõeseks peetud sümmeetriad ei pruugi olla tõesed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüperonid?
V: Hüperonid on kvarkidest koosnevad osakesed, millel peab olema vähemalt üks kummaline kvark, kuid ei ole võlu- ega põhjakvarki.
K: Mis on veidrus?
V: Kummalisus on kummalise kvarki omadus, mis põhjustab, et see ja kõik teised sellega seotud osakesed ei lagune tugeva jõu, vaid hoopis palju aeglasema nõrga jõu tõttu.
K: Mitu erinevat tüüpi hüperooni kombinatsiooni on olemas?
V: Erinevaid hüperoonide kombinatsioone on kümneid.
K: Mis on näide hüperoonikombinatsioonist?
V: Λ (lambda) hüperoni laeng on 0 ja seda kirjutatakse sageli kui Λ0. Kui see laguneb, tekib tavaliselt üks prooton ja üks antipioon.
K: Milline on Λ0 hüperoonide keskmine eluiga?
V: Λ0 hüperoonide keskmine eluiga on 2,6x10-10 sekundit.
K: Kus teadlased uurivad hüperoone? V: Teadlased uurivad hüperoneid maailma laborites, näiteks CERNis, Fermilabis ja SLACis.
K: Milliseid probleeme aitab hüperoonide uurimine lahendada? V: Hüperoonide uurimine võib aidata vastata sellistele probleemidele nagu CP rikkumine, kus seni tõeseks peetud sümmeetriad ei pruugi olla tõesed.
