S-kvark
Kummalised kvarkid on kolmandaks kergeimad kvarkid, mis on subatomaarsed osakesed, mis on nii väikesed, et arvatakse, et neid ei ole võimalik jagada. Nagu down-kvarkidel, on ka kummalistel kvarkidel laeng -1/3. Nagu kõigil fermioonidel (mis on osakesed, mis ei saa olla korraga samas kohas), on ka kummalistel kvarkidel spinniks 1/2. Kummalised kvarkid erinevad allakvarkidest - lisaks sellele, et neil on 25 korda suurem mass kui allakvarkidel - selle poolest, et neil on midagi, mida teadlased nimetavad "kummalisuseks". Kummalisus on põhimõtteliselt vastupidavus lagunemisele tugeva jõu ja elektromagnetismi vastu. See tähendab, et iga osakese, mis sisaldab kummalist kvarki, ei saa laguneda tugeva jõu (või elektromagnetismi) tõttu, vaid hoopis palju aeglasema nõrga jõu abil. Arvati, et tegemist on "kummalise" lagunemisviisiga, mistõttu teadlased andsid osakestele selle nime.
Kummalisi kvarkke võib leida sellistes osakestes nagu kaonid ja mõned hüperonid. Teadlased hakkasid märkama veidrusi, kui need osakesed ei lagunenud nii kiiresti, kui nende massid oleksid eeldanud. Siiski võttis neil kaua aega, et isegi arvata, et kummalisus on vastus, sest selle ennustamine pärast kaoonide avastamist võttis üle 16 aasta.
Kolm kummalist kvarki moodustavad koos osake nimega oomega-barjoon
Küsimused ja vastused
K: Mis on kummalised kvarkid?
V: Kummalised kvarkid on subatomaarsed osakesed, mis on nii väikesed, et neid peetakse fundamentaalosakesteks. Nad on kolmandaks kergeimad kvarkid, nende laeng on -1/3 ja spinn 1/2.
K: Mille poolest erinevad kummalised kvarkid allakvarkidest?
V: Kummalised kvarkid erinevad allakvarkidest, sest neil on 25 korda suurem mass kui allakvarkidel ja neil on ka midagi, mida nimetatakse "kummalisuseks".
K: Mis on kummalisus?
V: Kummalisus on vastupidavus tugevale jõule ja elektromagnetismile, mida kummalised kvarkid omavad. See tähendab, et iga osakese, mis sisaldab kummalist kvarki, ei saa laguneda tugeva jõu või elektromagnetismi tõttu, vaid hoopis palju aeglasema nõrga jõu abil.
K: Millistes osakestes leidub kummalisi kvarkke?
V: Kummalisi kvarkke võib leida sellistes osakestes nagu kaonid ja mõned hüperonid.
K: Millal hakkasid teadlased märkama veidrusi?
V: Teadlased hakkasid kummalisust märkama, kui nad täheldasid, et kummalisi kvarkke sisaldavad osakesed ei lagune nii kiiresti, kui nende massid seda eeldaksid.
K: Miks andsid teadlased neile osakestele nime "kummaline"?
V: Teadlased andsid nendele osakestele nime "kummaline", sest arvati, et kummalisusest tingitud aeglane lagunemisviis on kummaline nähtus.
K: Kui kaua kulus teadlastel pärast kaonide avastamist veidruse ennustamiseks?
V: Pärast kaoonide avastamist kulus teadlastel üle 16 aasta, et ennustada kummalisust.
