Mis on lülivaheketas? Struktuur, ülesanded ja tähtsus

Mis on lülivaheketas? Tutvu selle struktuuri, ülesannete ja tähtsusega selgroa tervisele — kuidas ketas töötab, ennetab valu ja toetab sujuvat liikumist.

Lülivaheketas (vahepealne ketas) on lülisamba kahe selgroolüli vahel asuv fibro-kõhrkude, mis toimib nii amortisaatorina kui ka ühendusena kahe selgroolüli vahel. Lülivaheketased on lülisamba löögiabsorberid ja olulised selgroo liikuvuse ning stabiilsuse säilitamisel. Ketas võimaldab selgroo painutamist, pööramist ja kerget liikumist ilma, et luustruktuurid üksteise vastu hõõruksid; samas hoiab ketas lülisambaid koos ja säilitab selgroolülidevahelise kauguse, mis on oluline närvide juurte läbilaskeava (foramen) avatuses.

Struktuur

Lülivaheketas koosneb peamiselt kolmest osast:

• Kiuline rõngas (anulus fibrosus) – väliskest, mis on üles ehitatud kiulisest sidekoest ja sisaldab peamiselt I tüüpi ja II tüüpi kollageeni. I tüüpi kollageen paikneb enamasti rõnga välimistes kihtides ning annab tugevuse ja vastupidavuse pingetele, II tüüpi kollageen leidub rohkem sisemistes kihtides.
• Tuumapulposus (nucleus pulposus) – keskne geelistunud osa, mis sisaldab palju vett ja proteoglükaane (nt aggrekaan), samuti lahtiseid kollageenikiude. See geelikontsistents aitab ühtlaselt jaotada survet kogu kettal ning töötab löögisummutajana.
• Lülivaheketta kõhrplaadid (endplates) – kõhrekihid, mis ühendavad ketast ümbritsevate selgroolülidega ja võimaldavad toitainete difusiooni kettasse, kuna ketas ise on peaaegu täielikult veresoonestamata.

Tuuma ja rõnga vaheline koostis ning kiudude suund annavad kettale nii painduvuse kui ka tugevuse. Tuumapulposus sisaldab lahtiseid kiudu ja on suspendeeritud mukopolüsahhariidirikkas geelis, mistõttu ketas suudab vedelikuna toimida koormuse all.

Funktsioonid ja tähtsus

• Amortiseerimine ja löögisummutus – ketas neelab lühiajalisi ja korduvaid survekoormusi (nt kõndimisel, hüppamisel).
• Koormuse jaotamine – tuum ja kiuline rõngas aitavad jaotada survet ühtlaselt kogu kettale ja selgroolülidele.
• Liikuvuse võimaldamine – ketas võimaldab selgroolülide vahel liikumist (painutus, sirutus, pööramine).
• Selgroo kõrguse ja närvikanali säilitamine – ketta kõrgus mõjutab närvijuure väljapääsu ruumi ning üldist rühti.

Vananemine ja probleemid

Aeglase vananemise käigus väheneb ketta veesisaldus ja proteoglükaanide hulk, ketas kaotab kõrgust ning muutub õhemaks ja vähem elastseks. See protsess suurendab koormust selgroolülidele ja võib viia degeneratiivsete muutusteni. Levinumad probleemid on:

• Degeneratsioon – ketta struktuuri muutused, lõhed kiulises rõngas, madalam veesisaldus.
• Seljaaju- või närvijuure pitsumine (hernia, väljaulatuvus) – kui tuuma osa surub läbi katkenud anuluse rõnga, võib tekkinud väljaulatuvus survet avaldada närvijuurile ja põhjustada valu, tundlikkuse muutusi või nõrkust (nt ishias).
• Valu ja jäikus – ketta kahjustus või degeneratsioon võib põhjustada lokaalset valutunnet ja piirata liikumist.

Oluline märkus: tuumapulposuse päritolu on embrüonaalne — see on osaliselt notokordi (notochord) jäänuk, mis selgitab selle erilist koe koostist.

Toitumine ja taastumine

Lülivaheketas on praktiliselt veresoontevaba, mistõttu toitumine ja jääkainete äraviimine toimuvad läbi lülivaheplaadi diffusiooni teel. Regulaarne liikumine ja seljaelundkonna koormuse vaheldumine aitavad ketta niiskuse taastamisel ja ainevahetusel. Vigastuste korral on kettapõletiku või degeneratsiooni paranemine aeglane just seetõttu, et verevarustus on piiratud.

Ravi ja ennetus

• Esmajoones konservatiivne ravi: lõõgastavad harjutused, füsioteraapia, selja stabiliseerivad harjutused, kehakaalu kontroll, ergonoomika töökohal.
• Valuravi ja põletikuvastased ravimid lühiajaliselt sümptomite leevendamiseks.
• Interventsioonid: kortikosteroidi süstid, närviblokaadid teatud juhtudel.
• Kirurgilised sekkumised: discectomy või ketta eemaldamine ja asendamine/selgroo fikseerimine raskematel või närvist tingitud püsivatel juhtudel.

Ennetusena on oluline hoida tugevat südamikulihastikku, vältida korduvat ülekoormust, säilitada tervislik kehakaal ja järgida ergonoomilisi põhimõtteid tõstmisel ning pikka aega istumisel. Õigeaegne liigutus ja aktiivsus aitavad säilitada ketaste niiskustaset ning vähendada degeneratsiooni riski.

Küsimused ja vastused

K: Mis on selgroolülidevaheline ketas?

K: Milline on selgrootevahelise ketta tähtsus?

K: Millist tüüpi liiges on fibrokristalliline ketas?

K: Milline on selgroolülidevahelise ketta välimise kiudse rõnga koostis?

K: Mis on nucleus pulposus ja milline on selle funktsioon?

K: Kuhu on I tüüpi kollageen koondunud selgroolülidevahelise ketta kiulise välisrõnga sees?

K: Milline on nucleus pulposus'e päritolu?

Otsing