Ishi — Yahi viimane: biograafia ja ajalugu
Ishi — Yahi viimane: liigutav biograafia ja ajalooline ülevaade Theodora Kroeberi teosest, mis jälgib Ishi teekonda 1911. aasta leidmisest kuni tema pärandini.
"Ishi kahes maailmas" on biograafia Ishist, kes on viimane teadaolev Yahi indiaanlaste liige. Raamatu on kirjutanud Theodora Kroeber. See ilmus 1961. aastal. See on tõlgitud üheksasse keelde. Theodora Kroeber kirjeldab raamatus nii Ishi isiklikku lugu kui ka Yahi rahva ajaloolist tausta, ühendades antropoloogilise teabe inimliku jutustusega.
Kes oli Ishi ja mis juhtus Yahi rahvaga
Ishi oli Yahi-haru (Yana rahva) viimane tuntud liige – väike hõim, kes elas Sierra Nevada ja Sacramento oru vahel California sisealade metsades. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse piirkondlik koloniseerimine, kuldijaht, haigused ja vägivallaaktid hävitasid suure osa Yana rahvast ning sundisid ellujäänuid varjuma või põgenema. Sellest ajaloost on raamatus põhjalik taustsüsteem, mis aitab mõista, miks Ishi üksi ja ilmselt laostunult 1911. aastal avalikkuse ette ilmus.
Leidmine ja toimetamine San Francisco muuseumisse
Ishi leiti 1911. aastal üksi ja näljasena California osariigis Oroville'i lähistel. Tema toimetas sealseid elanikke esmalt politseisse ja haiglasse; hiljem võtsid tema olukorra käsile antropoloogid Alfred Louis Kroeber ja Thomas Waterman, kes viisid ta San Francisco antropoloogiamuuseumisse. Muuseumis hakkas Ishi elama personaliruumides ja teda käsitleti nii kui elavat kultuuriloolist allikat: ta näitas oma oskusi, rääkis mälestusi, näitas töövõtteid ning andis teadmisi oma keele ja kommetega seotud teadmustest.
Mida Ishi muuseumis tegi ja milline oli tema elu
Ishi elustiil muuseumis oli eksootiline ja paradoksaalne: ta sai meditsiinilist hoolt ja stabiilset toitu, kuid samas oli tema elu avalik vaatlusobjekt. Ta õpetas töötajatele ja külastajatele traditsioonilisi oskusi — kivist tööriistade valmistamist (kivikildude tükeldamine ehk flintknapping), vibulaskmist, tule tegemist ja taimi toiduks ette valmistamist. Tema teadmised aitasid antropoloogidel paremini mõista pre-kolonialistlikku elu Californias ning arendada kirjalikke ja visuaalseid dokumente Yahi kultuurist.
Theodora Kroeberi raamat ja selle mõju
Theodora Kroeber, kes abiellus Alfred Kroeberiga 1926. aastal, polnud Ishiga isiklikult kohtunud, kuid ümbritseva uurimistöö ja olemasolevate allikate põhjal otsustas ta kirjutada tema eluloo. Tema raamat on nii populaarteaduslik kui ka emotsionaalselt laetud töö, mis tutvustas paljudele lugejatele Ishi lugu ja Yahi purunemise traagikat. Kuigi raamat pälvis laialdast tunnustust ja aitas populaarsemaks teha Ishi ja California indiaanlaste teemat, on mõningad teadlased kriitiliselt märkinud, et teoses on teatud romantiseerimist ja mõningaid antropoloogilisi nüansse ei avatud täielikult.
Surm, ümberasumine ja pärand
Ishi suri 1916. aastal. Pärast tema surma tehti lahang, mis tekitas ajapikku eetikaküsimusi — nii tema keha kui ka säilmed on saanud osaks hilisematest aruteludest muuseumide kogude, teadustöö ja põlisrahvaste õiguste vahel. Ishi lugu tõi kaasa laiemad küsimused antropoloogia töömeetodite, välisilmelise dokumenteerimise ja kohalike rahvaste esindamise kohta. Viimastel aastakümnetel on ärganud ka suurem huvi muuseumide kogude repatrieerimise ja koostöö järele põlisrahvastega.
Miks Ishi lugu on tähtis
Ishi elu ja Theodora Kroeberi raamat on muutunud sümboliks laiematele teemadele: kultuuriline häving, kolonialismi mõju, teaduse ja eetika piirid ning mälu ja mälestamise roll. Tema lugu on inspireerinud uurimusi, näitusi, dokumentaale ja kirjandust ning pannud paljusid mõtlema, kuidas ajalookildude kaudu paremini õiglust ja austust põlisrahvaste pärandi vastu säilitada.
Märkus: Ishi elu ja temaga seotud sündmused on hästi dokumenteeritud, kuid mõningad üksikasjad (nt autopsia ja säilmete edasine saat) on ajalooliselt vastuolulised ning neid on aastate jooksul käsitletud erineva rõhuasetusega allikates. Theodora Kroeberi raamat jääb siiski üheks kõige mõjusamaks sissejuhatuseks Ishisse ja Yahi ajaloosse.
Ishi, Ishi kahe maailma teema
1911. aasta foto Alfred Kroeberist ja Ishist
Kokkuvõte
Raamat koosneb kahest osast. Esimene osa kannab pealkirja "Ishi jahi". See räägib jahi rahva ajaloost ja kultuurist. Teine osa kannab pealkirja "Härra Ishi". See räägib tema elust muuseas.
Esimene osa algab California ajalooga enne Euroopa koloniseerimist. Kroeber kirjutab, et kuigi Yahisid oli vähe, hõivasid nad kunagi suure osa Sacramento orust. Tõenäoliselt surusid teised, arvukamad indiaanlased Yahi'd mägedesse. Esimeses osas kirjeldatakse ka Yahi keelt ja maastikku, kus nad elasid Mount Lasseni lähedal.
Mitu peatükki esimeses osas räägivad Yahi hävitamisest valgete asunike poolt. Raamatu teine osa algab San Franciscos asuva muuseumi ajalooga, kuhu Ishi viidi. Samuti räägitakse, kuidas ta sai nime Ishi. Muuseumis korraldasid Alfred Kroeber ja teised iganädalased avalikud demonstratsioonid. Ishi demonstreeris tavaliselt vibu ülesvedamist või tule tegemist tuleharjutuse abil. Lõpuks pidid Ishi sõbrad korraldama, et Ishi töötaks koristajana, nii et ülikool maksaks tema ülalpidamiseks. Lisaks Kroeberile, Watermanile ja Pope'ile sõbrunes Ishi ka teiste antropoloogide indiaanlastest sõpradega, näiteks Tohono O'odham'i indiaanlase Juan Doloresiga. Ishi veetis suure osa oma ajast muuseumis tööriistade ja relvade valmistamisega. Samuti käis ta koos sõpradega jahil. Raamatu viimases peatükis räägitakse sellest, kuidas Ishi haigestus 1914. aasta lõpus tuberkuloosi ja peagi pärast seda suri ta sellesse haigusse.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas "Ishi kahes maailmas"?
V: Theodora Kroeber kirjutas Ishi in Two Worlds.
K: Millal ilmus Ishi kahes maailmas?
V: Ishi in Two Worlds ilmus 1961. aastal.
K: Mitmesse keelde on "Ishi in Two Worlds" tõlgitud?
V: "Ishi in Two Worlds" on tõlgitud üheksasse keelde.
K: Kuidas avastati Ishi?
V: Ishi avastati 1911. aastal üksinda ja näljasena California osariigi Oroville'i lähedalt.
K: Kes viis Ishi San Francisco antropoloogiamuuseumisse?
V: Antropoloogid Alfred Louis Kroeber ja Thomas Waterman viisid Ishi San Francisco antropoloogiamuuseumisse.
K: Millal Ishi suri?
V: Ishi suri 1916. aastal.
K: Miks otsustas Theodora Kroeber kirjutada Ishi biograafia?
V: Theodora Kroeber, kes abiellus Alfred Kroeberiga 1926. aastal, otsustas kirjutada Ishi eluloo, kuigi ta ei olnud temaga kunagi kohtunud.
Otsige