"Ishi kahes maailmas" on biograafia Ishist, kes on viimane teadaolev Yahi indiaanlaste liige. Raamatu on kirjutanud Theodora Kroeber. See ilmus 1961. aastal. See on tõlgitud üheksasse keelde. Theodora Kroeber kirjeldab raamatus nii Ishi isiklikku lugu kui ka Yahi rahva ajaloolist tausta, ühendades antropoloogilise teabe inimliku jutustusega.
Kes oli Ishi ja mis juhtus Yahi rahvaga
Ishi oli Yahi-haru (Yana rahva) viimane tuntud liige – väike hõim, kes elas Sierra Nevada ja Sacramento oru vahel California sisealade metsades. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse piirkondlik koloniseerimine, kuldijaht, haigused ja vägivallaaktid hävitasid suure osa Yana rahvast ning sundisid ellujäänuid varjuma või põgenema. Sellest ajaloost on raamatus põhjalik taustsüsteem, mis aitab mõista, miks Ishi üksi ja ilmselt laostunult 1911. aastal avalikkuse ette ilmus.
Leidmine ja toimetamine San Francisco muuseumisse
Ishi leiti 1911. aastal üksi ja näljasena California osariigis Oroville'i lähistel. Tema toimetas sealseid elanikke esmalt politseisse ja haiglasse; hiljem võtsid tema olukorra käsile antropoloogid Alfred Louis Kroeber ja Thomas Waterman, kes viisid ta San Francisco antropoloogiamuuseumisse. Muuseumis hakkas Ishi elama personaliruumides ja teda käsitleti nii kui elavat kultuuriloolist allikat: ta näitas oma oskusi, rääkis mälestusi, näitas töövõtteid ning andis teadmisi oma keele ja kommetega seotud teadmustest.
Mida Ishi muuseumis tegi ja milline oli tema elu
Ishi elustiil muuseumis oli eksootiline ja paradoksaalne: ta sai meditsiinilist hoolt ja stabiilset toitu, kuid samas oli tema elu avalik vaatlusobjekt. Ta õpetas töötajatele ja külastajatele traditsioonilisi oskusi — kivist tööriistade valmistamist (kivikildude tükeldamine ehk flintknapping), vibulaskmist, tule tegemist ja taimi toiduks ette valmistamist. Tema teadmised aitasid antropoloogidel paremini mõista pre-kolonialistlikku elu Californias ning arendada kirjalikke ja visuaalseid dokumente Yahi kultuurist.
Theodora Kroeberi raamat ja selle mõju
Theodora Kroeber, kes abiellus Alfred Kroeberiga 1926. aastal, polnud Ishiga isiklikult kohtunud, kuid ümbritseva uurimistöö ja olemasolevate allikate põhjal otsustas ta kirjutada tema eluloo. Tema raamat on nii populaarteaduslik kui ka emotsionaalselt laetud töö, mis tutvustas paljudele lugejatele Ishi lugu ja Yahi purunemise traagikat. Kuigi raamat pälvis laialdast tunnustust ja aitas populaarsemaks teha Ishi ja California indiaanlaste teemat, on mõningad teadlased kriitiliselt märkinud, et teoses on teatud romantiseerimist ja mõningaid antropoloogilisi nüansse ei avatud täielikult.
Surm, ümberasumine ja pärand
Ishi suri 1916. aastal. Pärast tema surma tehti lahang, mis tekitas ajapikku eetikaküsimusi — nii tema keha kui ka säilmed on saanud osaks hilisematest aruteludest muuseumide kogude, teadustöö ja põlisrahvaste õiguste vahel. Ishi lugu tõi kaasa laiemad küsimused antropoloogia töömeetodite, välisilmelise dokumenteerimise ja kohalike rahvaste esindamise kohta. Viimastel aastakümnetel on ärganud ka suurem huvi muuseumide kogude repatrieerimise ja koostöö järele põlisrahvastega.
Miks Ishi lugu on tähtis
Ishi elu ja Theodora Kroeberi raamat on muutunud sümboliks laiematele teemadele: kultuuriline häving, kolonialismi mõju, teaduse ja eetika piirid ning mälu ja mälestamise roll. Tema lugu on inspireerinud uurimusi, näitusi, dokumentaale ja kirjandust ning pannud paljusid mõtlema, kuidas ajalookildude kaudu paremini õiglust ja austust põlisrahvaste pärandi vastu säilitada.
Märkus: Ishi elu ja temaga seotud sündmused on hästi dokumenteeritud, kuid mõningad üksikasjad (nt autopsia ja säilmete edasine saat) on ajalooliselt vastuolulised ning neid on aastate jooksul käsitletud erineva rõhuasetusega allikates. Theodora Kroeberi raamat jääb siiski üheks kõige mõjusamaks sissejuhatuseks Ishisse ja Yahi ajaloosse.
