Janeite — tähendus, päritolu ja kasutus Jane Austeni fännide seas
Janeite — avasta, mida tähendab Jane Austeni fännide nimetamine, sõna päritolu 19. sajandist ja kuidas selle kasutus ja tähendus on kirjanduslikus kultuuris muutunud.
Sõna Janeite tähistab inimesi, kes on suurte Austeni fännid — nii tema romaanide kui ka nende tegelaste ja ajastu vastu. Samas on see termin olnud ambivalentne: mõnikord kasutatakse seda kiitvalt ja ühekujulise austuse märgina, teinekord halvustavalt. Näiteks Claudia Johnsoni sõnul on janeitism "eneseteadlik iidoliteatlik vaimustus (armastus) 'Jane'i' ja iga temaga (temaga) seotud detaili vastu". Termi juures mängib rolli nii isiklik kiindumus kui ka sotsiaalne hinnang — kas fännlus tajutakse kultuuriliselt väärtusliku huvina või kitsarinnalisena.
Päritolu ja ajalooline taust
Janeite-kontseptsioon tekkis ja sai kuju XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kultuurikontekstis. Jane Austeni populaarsus suurenes märgatavalt pärast J. E. Austen-Leighi 1870. aastal ilmunud "A Memoir of Jane Austen" avaldamist; see tõi kirjaniku eluloo ja isiku laiemasse avalikkuse tähelepanu ning muutis tema teosed rahvalikumalt kättesaadavaks. Kirjanduseliit tundis selle populaarsuse suhtes sageli ambivalentsust: tekkis soov eristada "kõrgemat" kirjanduslikku väärtust rahvamaitsest.
Sõna "Janeite" hakkas esmakordselt laiemas kirjanduskasutuses 1894. aastal, kui kriitik George Saintsbury kasutas seda oma sissejuhatuses Uhkuse ja eelarvamuse uusväljaandele. Austeni uurija Deidre Lynch on märkinud, et Saintsbury "tahtis end varustada aumärgiga, mida ta võiks juubeldades (triumfides, õnnelikult) kinnitada". Kahekümnenda sajandi alguses kujunes janeitlus osaliselt meeste entusiasmi ilminguks — seda jagasid kirjastajad, professorid ja literaadid, kes nägid Austeni kui kirjanduslikku nähtust teisiti kui laiem avalikkus. Küsimuse kultuurilisest tähtsusest illustreerib ka Rudyard Kipling, kes kirjutas lühijutu "Janeites", milles kujutatakse rühmast I maailmasõja sõduritest, kes Austeni romaanide fännid.
Tähenduse muutumine 20. sajandil
1930ndatel ja 1940ndatel muutus Austeni positsioon hariduses ja kultuuris: tema teosed hakkasid sageli kuuluma kooliprogrammi ning tema populaarsus kasvas järgnevate põlvkondade hulgas. Selle muutusega muutus ka sõna Janeite kasutus — osa kriitikuid hakkas seda kasutama derogatiivselt, et viidata inimestele, kelle Austeni-armastus on kas pinnapealne, sentimentaalne või "valesti" suunatud. Deidre Lynch toob välja, et nüüd kasutatakse seda sõna tihti "teiste inimeste kohta ja nende vastu", rõhutades, et termiga märgistatakse sageli inimese maitset või hoiakuid teiste silmis.
Kaasaegne kasutus ja fännikultuur
Tänapäeval on Janeite tähendus mitmetahuline. Mõned rõhutavad terminit enesemääratlusena: nad identifitseerivad end uhkelt Austeni lugejatena ja osalevad aktiivselt fännipõhistes kogukondades — lugemisklubides, konventsioonidel, sotsiaalmeedia gruppides ja fan fiction kirjutamise kaudu. Austenimaastikku on rikastanud palju uuenduslikke ja paroodilisi töötlusi (nt eri žanrites kohandused), filmid ja sarjad, mis on aidanud uusi lugejaid leida ning andnud Austeni teostele jätkuva kultuurilise elu.
Teisalt kasutatakse sõna jätkuvalt kriitiliselt: kirjanduslikud puristid võivad pidada mõnd Austeni-fännlust pinnapealseks või romantiseerivaks. See jagunemine peegeldab laiemat diskussiooni kõrg- ja popkultuuri, teadusliku tõlgenduse ja emotsionaalse lugejakogemuse vahel. Samuti on tähelepanuväärne, kuidas termiga on mängitud sooliste stereotüüpide kontekstis — ajalooliselt on Austeni lugejate hulgas olnud nii naisi kui mehi ning fännide profiil on ajas muutunud.
Kuidas terminit mõista ja kasutada täna
- Kontekst määrab tooni: "Janeite" võib olla neutraalne, kiitev või pilkav — sõltuvalt sellest, kes ja millises situatsioonis seda kasutab.
- Enda määratlemine: paljud fännid on terminiga leppinud ja kasutavad seda enesemääratluseks, muutes selle positiivseks identiteediks.
- Akadeemiline ja populaarne lugemine: Austeni-teemaline huvi võib olla nii sügav tekstianalüüs kui ka lihtne nauding romantilise või sotsiaalse satiiri lugemisest — mõlemad loevad.
Kokkuvõttes on Janeite sõna ajalooliselt ja sotsiaalselt küllaltki paindlik: see kirjeldab tugevat Austeni-teostest tingitud kiindumust, peegeldades samal ajal laiemat arutelu maitse, klassi ja kirjandusliku väärtuse üle. Tänapäeval toimib see nii identiteedi kui ka diskursuse märgina — olenevalt kasutajast võib see olla kompliment, naljandus või kriitiline silt.
Jane Austeni teekannuküpsised
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna Janeite?
V: Janeite on termin, mida kasutatakse Jane Austeni teoseid armastavate inimeste kirjeldamiseks, kuid seda võib kasutada ka halvakspanu väljendamiseks.
K: Millal algas janeitism?
V: Janeitism sai alguse pärast seda, kui J. E. Austen-Leigh avaldas 1870. aastal "A Memoir of Jane Austen", mil tema teosed muutusid masside seas populaarsemaks.
K: Kes lõi esimesena termini "Janeit"?
V: Kirjandusteadlane George Saintsbury lõi esimesena termini "Janeite" oma 1894. aasta sissejuhatuses "Uhkuse ja eelarvamuse" uusväljaandele.
K: Kuidas oli "Janeite" algselt mõeldud?
V: Algselt oli see mõeldud aumärgina, mida võisid rõõmsalt kanda need, kes olid Austeni romaanide fännid.
K: Millises kontekstis on sõna "Janeite" tähendus aja jooksul muutunud?
V: Viimastel aastakümnetel on sõna "Janeite" kasutatud teiste inimeste vastu ja selle tähendus on muutunud Austeni loomingu imetlemise väljendamisest selliseks, mis viitab taunimisele või kriitikale.
K: Kes kirjutas novelli I maailmasõja sõduritest, kes olid Austeni romaanide fännid?
V: Rudyard Kipling kirjutas lühijutu "Janeites", mis räägib rühmast Esimese maailmasõja sõduritest, kes olid Austeni romaanide fännid.
K: Millal hakkas Austeni teoste tunnustamine koolides laialt levima? V: Austeni teoseid hakati koolides laialdaselt aktsepteerima 1930. ja 1940. aastatel.
Otsige