jQuery — JavaScripti raamatukogu: definitsioon, kasutus ja ajalugu
jQuery on JavaScripti raamatukogu, mis on loodud selleks, et muuta JavaScripti ja HTML-i kirjutamine lihtsamaks ja kiiremaks. See töötab enamikus kaasaegsetes veebibrauserites ning algselt leiutas selle John Resig; esimene avalik väljaanne toimus 2006. aasta jaanuaris BarCamp NYC konverentsil. jQuery arendust juhib ja hooldab tänapäeval meeskond, mida on varem juhtinud Dave Methvin.
Mis on jQuery ja miks seda kasutada?
jQuery pakub lihtsustatud süntaksi ja abstraktsiooni tavalistele DOM-i (dokumendi objektimudeli) toimingutele, sündmuste käsitlemisele, animatsioonidele ja Ajax-päringutele. Selle eesmärk on vähendada korduvat koodi ja leevendada brauseritevahelisi erinevusi, võimaldades arendajal kirjutada vähem ja loetavamat JavaScripti.
Põhifunktsioonid
- Elementide valimine ja navigeerimine lehe struktuuris (DOM) — lihtsustatud valijad ja ketistamine (dokumendi objektimudelit.)
- DOM-i muutmine ja sisu dünaamiline uuendamine
- Animatsioonide ja visuaalsete efektide loomine (animatsioone)
- Sündmuste lihtne registreerimine ja käsitlemine (klikk, hiireliikumine, vormiüritused jne)
- Ajaxi ja asünkroonsete päringute haldamine (Ajax-rakendusi)
- Tihe koostöö pistikprogrammide ökosüsteemiga ning võimalus lisada oma laiendusi
Kuidas jQuery töötab — näide
jQuery põhikontseptsiooniks on $-funktsioon, mis valib DOM-i elemendid ja võimaldab nendele meetodeid rakendada. Näide (kujundatud lühidalt, et näidata idee olemust):
Vali kõik nupud ja registreeri neile klikk-sündmus:
$('.nupp').on('click', function() { /* tegevus */ });
Ajalugu ja kasutuselevõtt
jQuery sai kiiresti populaarseks just oma lihtsuse ja ühilduvuse tõttu. Paljud suured platvormid ja ettevõtted integreerisid või toetasid jQueryt: Microsoft ja Nokia on avaldanud soovi jQuery-d lisada või juba lisanud seda oma arendusvahenditesse ja mobiiliplatvormidele. Microsoft lisas jQuery toe Visual Studio töövoogudesse ning seesugune integratsioon aitas ASP.NET arendajatel lihtsamalt kasutada jQuery võimalusi koos ASP.NET AJAX ja ASP.NET MVC raamistikuga (raamistiku). Nokia kasutas seda oma veebipõhiste vidinate arenduskeskkonnas. jQuery on olnud kasutusel ka MediaWikis alates versioonist 1.16.
Litsents ja levik
jQuery on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara ning on litsentseeritud MIT-litsentsi alusel (MIT-litsentsi), mis võimaldab laialdast kasutamist nii era- kui ka äriprojektides. Hoolimata uuemate raamistikute ilmumisest jääb jQuery endiselt laialt kasutatavaks; mitme allika järgi on see endiselt levinud paljudes populaarsetes veebisaitides.
Pistikprogrammid ja ökosüsteem
Üks jQuery tugevusi on rikkalik pistikprogrammide kogukond: arendajad saavad luua ja jagada laiendeid, mis lisavad uusi vidinaid, filtrülesandeid, animatsiooniefekte ja tööriistu vormide ning andmete haldamiseks. Tänu sellele on jQuery tihtipeale esmavalik väiksemate kasutajaliidese komponentide kiireks lisamiseks.
Tänapäevane kasutamine ja alternatiivid
Kuigi tänapäeval on populaarsed ka teised raamistikud ja teekid (nt React, Vue, Angular), mida kasutatakse eelkõige keerukamate üksiklehe rakenduste (SPA) loomiseks, on jQuery endiselt kasulik lihtsate interaktsioonide, prototüüpimise ja vanemate koodibaaside toetamiseks. Paljud projektid ja sisuhaldussüsteemid nagu WordPress pakuvad jätkuvalt võimalust jQuery kasutada, mis aitab tagada ühilduvust ja lihtsustab migratsiooni.
Parimad praktikad
- Kasutada CDN-versioone tootmises, et parandada laadimisaega ja vahemälu korduvat kasutust.
- Vältida globaalsete sümbolite sattumist ühisesse nimedesse, kui kasutatakse mitut teeki.
- Kui projekt on uus ja väga interaktiivne, kaaluda modernseid raamistikke; kui aga tegu on pärandkoodiga või väiksemate DOM-toimingutega, võib jQuery olla otstarbekas ja kiirem lahendus.
jQuery on aastate jooksul aidanud lihtsustada veebiarendust paljudele arendajatele ja säilitab tugeva koha veebiarenduse tööriistakomplektis, eriti seal, kus on vaja kiiret ja stabiilset lahendust brauseritega ühilduvaks DOM-manipulatsiooniks.
Väljaannete ajalugu
| Versiooni number | Avaldamise kuupäev | Täiendavad märkused |
| 1.0 | 26. august 2006 | Esimene stabiilne versioon |
| 1.0.1 | 31. august 2006 | |
| 1.0.2 | 9. oktoober 2006 | |
| 1.0.3 | 27. oktoober 2006 | |
| 1.0.4 | 12. detsember 2006 | Viimane 1.0 veaparandus |
| 1.1 | 14. jaanuar 2007 | |
| 1.1.1 | 22. jaanuar 2007 | |
| 1.1.2 | 27. veebruar 2007 | |
| 1.1.3 | 1. juuli 2007 | |
| 1.1.3.1 | 5. juuli 2007 | |
| 1.1.4 | 24. august 2007 | |
| 1.2 | 10. september 2007 | |
| 1.2.1 | 16. september 2007 | |
| 1.2.2 | 15. jaanuar 2008 | |
| 1.2.3 | 8. veebruar 2008 | |
| 1.2.4 | 19. mai 2008 | |
| 1.2.5 | 21. mai 2008 | Parandus 1.2.4i kehvale koostamisele |
| 1.2.6 | 24. mai 2008 | |
| 1.3 | 14. jaanuar 2009 | Sizzle Selector Engine kasutusele võetud tuumikusse |
| 1.3.1 | 21. jaanuar 2009 | |
| 1.3.2 | 20. veebruar 2009 | |
| 1.4 | 14. jaanuar 2010 | |
| 1.4.1 | 25. jaanuar 2010 | |
| 1.4.2 | 19. veebruar 2010 | |
| 1.4.3 | 16. oktoober 2010 | |
| 1.4.4 | 11. november 2010 | |
| 1.5 | 31. jaanuar 2011 | Edasilükatud tagasikutsumise haldamine, ajax-mooduli ümberkirjutamine |
| 1.5.1 | 24. veebruar 2011 | |
| 1.5.2 | 31. märts 2011 | |
| 1.6 | 3. mai 2011 | Attr() ja val() funktsioonide märkimisväärne jõudluse parandamine. |
| 1.6.1 | 12. mai 2011 | |
| 1.6.2 | 30. juuni 2011 | |
| 1.6.3 | 1. september 2011 | |
| 1.6.4 | 12. september 2011 | |
| 1.7 | 3. november 2011 | Uued sündmuste APId: .on() ja .off(), samas kui vanad APId on endiselt toetatud. |
| 1.7.1 | 21. november 2011 | |
| 1.7.2 | 21. märts 2012 | |
| 1.8.0 | 9. august 2012 | Sizzle Selector Engine ümber kirjutatud, parandatud animatsioone ja $(html, props) paindlikkust. |
| 1.8.1 | 30. august 2012 | |
| 1.8.2 | 20. september 2012 | |
| 1.8.3 | 13. november 2012 | |
| 1.9.0 | 2013. aasta alguses | Vananenud liideste eemaldamine ja koodi puhastamine |
| 2.0.0 | 2013. aasta alguses | IE6-8 toest loobumine jõudluse parandamiseks ja failide suuruse vähendamiseks |
Küsimused ja vastused
K: Mis on jQuery?
V: jQuery on JavaScript'i raamatukogu, mis on loodud selleks, et muuta JavaScript'i ja HTML-i kirjutamine lihtsamaks ja lihtsamaks.
K: Kes leiutas jQuery?
V: John Resig leiutas jQuery.
K: Millal ilmus jQuery esimene versioon?
V: jQuery esimene väljaanne oli 2006. aasta jaanuaris BarCamp NYCis.
K: Kes juhib täna jQuery kallal töötavat programmeerijate meeskonda?
V: Dave Methvin juhib täna jQuery'ga tegelevat programmeerijate meeskonda.
K: Kui populaarne on jQuery?
V: Rohkem kui 55% 10 000 enimkülastatavast veebisaidist kasutab jQuery'd, mis teeb sellest kõige populaarsema JavaScript'i raamatukogu, mida tänapäeval kasutatakse.
K: Kas jQuery kasutamisega kaasnevad kulud?
V: Ei, jQuery kasutamisega ei kaasne mingeid kulusid, kuna see on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mis on litsentseeritud MIT-litsentsi alusel.
K: Milliseid asju on jquery abil lihtsam teha?
V: Mõned asjad, mida on jquery abil lihtsam teha, on näiteks veebilehe navigeerimine (liikumine), veebilehe elementide valimine (valimine) dokumendi objektimudeli abil, animatsioonide loomine, sündmuste, näiteks kasutaja tegevuste käsitlemine, Ajax-rakenduste loomine ja oma jquery-pluginide tegemine.
