jQuery on JavaScripti raamatukogu, mis on loodud selleks, et muuta JavaScripti ja HTML-i kirjutamine lihtsamaks ja kiiremaks. See töötab enamikus kaasaegsetes veebibrauserites ning algselt leiutas selle John Resig; esimene avalik väljaanne toimus 2006. aasta jaanuaris BarCamp NYC konverentsil. jQuery arendust juhib ja hooldab tänapäeval meeskond, mida on varem juhtinud Dave Methvin.
Mis on jQuery ja miks seda kasutada?
jQuery pakub lihtsustatud süntaksi ja abstraktsiooni tavalistele DOM-i (dokumendi objektimudeli) toimingutele, sündmuste käsitlemisele, animatsioonidele ja Ajax-päringutele. Selle eesmärk on vähendada korduvat koodi ja leevendada brauseritevahelisi erinevusi, võimaldades arendajal kirjutada vähem ja loetavamat JavaScripti.
Põhifunktsioonid
- Elementide valimine ja navigeerimine lehe struktuuris (DOM) — lihtsustatud valijad ja ketistamine (dokumendi objektimudelit.)
- DOM-i muutmine ja sisu dünaamiline uuendamine
- Animatsioonide ja visuaalsete efektide loomine (animatsioone)
- Sündmuste lihtne registreerimine ja käsitlemine (klikk, hiireliikumine, vormiüritused jne)
- Ajaxi ja asünkroonsete päringute haldamine (Ajax-rakendusi)
- Tihe koostöö pistikprogrammide ökosüsteemiga ning võimalus lisada oma laiendusi
Kuidas jQuery töötab — näide
jQuery põhikontseptsiooniks on $-funktsioon, mis valib DOM-i elemendid ja võimaldab nendele meetodeid rakendada. Näide (kujundatud lühidalt, et näidata idee olemust):
Vali kõik nupud ja registreeri neile klikk-sündmus:
$('.nupp').on('click', function() { /* tegevus */ });
Ajalugu ja kasutuselevõtt
jQuery sai kiiresti populaarseks just oma lihtsuse ja ühilduvuse tõttu. Paljud suured platvormid ja ettevõtted integreerisid või toetasid jQueryt: Microsoft ja Nokia on avaldanud soovi jQuery-d lisada või juba lisanud seda oma arendusvahenditesse ja mobiiliplatvormidele. Microsoft lisas jQuery toe Visual Studio töövoogudesse ning seesugune integratsioon aitas ASP.NET arendajatel lihtsamalt kasutada jQuery võimalusi koos ASP.NET AJAX ja ASP.NET MVC raamistikuga (raamistiku). Nokia kasutas seda oma veebipõhiste vidinate arenduskeskkonnas. jQuery on olnud kasutusel ka MediaWikis alates versioonist 1.16.
Litsents ja levik
jQuery on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara ning on litsentseeritud MIT-litsentsi alusel (MIT-litsentsi), mis võimaldab laialdast kasutamist nii era- kui ka äriprojektides. Hoolimata uuemate raamistikute ilmumisest jääb jQuery endiselt laialt kasutatavaks; mitme allika järgi on see endiselt levinud paljudes populaarsetes veebisaitides.
Pistikprogrammid ja ökosüsteem
Üks jQuery tugevusi on rikkalik pistikprogrammide kogukond: arendajad saavad luua ja jagada laiendeid, mis lisavad uusi vidinaid, filtrülesandeid, animatsiooniefekte ja tööriistu vormide ning andmete haldamiseks. Tänu sellele on jQuery tihtipeale esmavalik väiksemate kasutajaliidese komponentide kiireks lisamiseks.
Tänapäevane kasutamine ja alternatiivid
Kuigi tänapäeval on populaarsed ka teised raamistikud ja teekid (nt React, Vue, Angular), mida kasutatakse eelkõige keerukamate üksiklehe rakenduste (SPA) loomiseks, on jQuery endiselt kasulik lihtsate interaktsioonide, prototüüpimise ja vanemate koodibaaside toetamiseks. Paljud projektid ja sisuhaldussüsteemid nagu WordPress pakuvad jätkuvalt võimalust jQuery kasutada, mis aitab tagada ühilduvust ja lihtsustab migratsiooni.
Parimad praktikad
- Kasutada CDN-versioone tootmises, et parandada laadimisaega ja vahemälu korduvat kasutust.
- Vältida globaalsete sümbolite sattumist ühisesse nimedesse, kui kasutatakse mitut teeki.
- Kui projekt on uus ja väga interaktiivne, kaaluda modernseid raamistikke; kui aga tegu on pärandkoodiga või väiksemate DOM-toimingutega, võib jQuery olla otstarbekas ja kiirem lahendus.
jQuery on aastate jooksul aidanud lihtsustada veebiarendust paljudele arendajatele ja säilitab tugeva koha veebiarenduse tööriistakomplektis, eriti seal, kus on vaja kiiret ja stabiilset lahendust brauseritega ühilduvaks DOM-manipulatsiooniks.