Animatsioon on viis, kuidas teha filmi paljudest liikumatutest piltidest. Pildid pannakse üksteise järel kokku ja seejärel mängitakse neid kiire kiirusega, et tekitada liikumise illusiooni.

Animatsioon on suhteliselt uus kunstivorm ja kuigi liikuvate piltide kontseptsioon on olnud teema kogu iidsete tsivilisatsioonide vältel, algas eksperimentaalne animatsioon alles 19. sajandi lõpus. Tänapäeval õitseb animatsioonitööstus, mis moodustab tohutu kaubandusettevõtte.

Animaatoriks nimetatakse inimest, kes teeb animatsioone.

Animeerimiseks on kolm võimalust:

  • Käsitsi joonistatud animatsioon (traditsiooniline või cel-animatsioon) – iga liigutus joonistatakse eraldi kaadrina paberi või läbipaistva plaadi (cel) peale. Seda tehnoloogiat kasutati paljudes klassikalistes multikates.
  • Stop-motion (pildistatud objektidega) – reaalsed esemed, nukud või savist kujukesed paigutatakse ja pildistatakse kaadrikaupa; iga kaader muudetakse veidi, et saavutada liikumine (nt claymation, nukuanimatsioon, lõikeanimatsioon).
  • Arvutianimatsioon (2D ja 3D) – digitaalsete tööriistadega luuakse liikumine, kasutades kas vektorgraafikat ja kihtimist (2D) või mudelite, rig`i ja liikumiste simuleerimist (3D). Tänapäeval on see kõige levinum tööstuslik meetod.

Ajalugu lühidalt

Animatsiooni juured ulatuvad lihtsatest visuaalsetest mängudest nagu flipbook, zoetroop ja praxinoscope. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tegid eksperimente Émile Reynaud, J. Stuart Blackton ja Winsor McCay. 20. sajandi keskpaigas arendasid stuudiod nagu Disney ja Fleischer edasi nii tehnilist kui ka poliitilist poolt: arendati multiplane-kaamerat, rotoskoopimist ja asuti jutustust oluliselt rõhutama. Stop-motioni edendasid Willis O’Brien ja hiljem Ray Harryhausen. 1980.–1990. aastatel hakkas kasvama arvutigraafika — teaduslikud ja stuudioprojektid viisid lõpuks esimeseni täispika 3D-animatsiooni filmini (nt Pixar ja "Toy Story" ajalooline roll).

Peamised tehnikad

  • Cel- või joonisanimatsioon – klassikaline meetod, kus iga liigutus joonistatakse käsitsi.
  • Lõike- (cutout) animatsioon – paberist või muust materjalist lõigatud kujude liigutamine ja pildistamine kaadrikaupa.
  • Stop-motion (nukud, savi ehk claymation) – füüsiliste objektide kuni kaadri muutmise meetod.
  • Rotoskoopimine – pärisliikumise pealt joonistamine või selle kasutamine liikumise alusena;
  • Pixilation – stop-motion tehnikat kasutatakse elus inimeste liigutuste puhul;
  • Motion capture – inimliigutused salvestatakse andurite abil ja kantakse digimudelitele;
  • Digitaalne kompositing ja efektid – eri elementide (taustad, tegelased, efektid) liitmine üheks lõpukaadriks.

Tootmisprotsess ja rollid

Animatsiooni tootmine jaguneb tavaliselt kolme faasi:

  • Pre-produksioon: idee, stsenaarium, storyboardid, karakteri- ja keskkonnakujundus, animatsiooniga seotud planeerimine.
  • Produksioon: tegelik animeerimine — joonistamine või mudelite liigutamine, kaameratööd, helisalvestused, 3D-modelleerimine ja rigimine.
  • Post-produksioon: monteerimine, helitöötlus, muusika, heliefektid ja kompositing.

Tüüpilised rollid projektis: storyboardist, režissöör, peaanimaator, taustakunstnik, modelli- ja rig-generaator (3D), komposiitija, valgustaja, helikujundaja ja produtsent.

Tööstus ja levitamine

Animatsioon on suur globaalne tööstusharu, mis hõlmab mängufilme, telesarju, reklaame, mängumaailma (videomängud), haridusmaterjale ja veebisisu. Viimastel aastatel on voogedastusplatvormid (streaming) ja digiplatvormid muutnud levitamist, võimaldades väiksematel stuudiotel ja sõltumatutel loojatel laiemat publikut leida. Samuti on animatsioon oluline osa ka reklaamindusest ja UX/UI prototüüpimisel.

Kultuuriline ja hariduslik tähendus

Animatsioon on võimas jutustamise vahend — see sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele, mängib üle reaalsuse piiride ja toetab kujutlusvõimet. Hariduses kasutatakse animatsiooni keeruliste ideede selgitamiseks, ajaloost rääkimiseks ja loovuse arendamiseks. Festivalid nagu Annecy, Ottawa ja Hiroshima tähistavad animatsiooni mitmekesisust ja kvaliteeti.

Tuntud nimed ja stuudiod

Mõned ajalooliselt ja tänapäeval mõjukad tegijad ja stuudiod: Walt Disney, Studio Ghibli (Hayao Miyazaki), Pixar (John Lasseter, Ed Catmull), DreamWorks, Illumination, ning iseseisvad autorid ja stuudiod, kes toovad dialoogi eri tehnikatega.

Kuidas alustada õppimist

  • Õpi põhialuseid: liikumise teooria, kaasaegne narratiiv, storyboardi lugemine ja joonistamisoskus.
  • Tutvu levinud tarkvaradega: 2D ja 3D animatsiooniks on olemas nii tasuta kui tasulised tööriistad (nt Blender, Toon Boom, Adobe After Effects ja 3D-pakettide lahendused).
  • Praktika: tee lühikesi projekte, osale töötoas, loo portfell ja osale festivalidel või veebiplatvormidel oma tööde levitamiseks.

Õiguslikud ja ligipääsetavuse aspektid

Animatsiooniprojektide puhul tuleb arvestada autoriõigusega (muusika, stsenaarium, karakterid) ning ligipääsetavusega — subtiitrid, dubleerimine ja heližestide lisamine avardavad vaatajaskonda.

Animatsioon on mitmekesine ja pidevalt arenev ala, kus tehnoloogia ja loovus kohtuvad. Olgu huvi siis kunstilise väljenduse, meelelahutuse või tehnilise arenduse vastu, pakub animatsioon rikkalikult võimalusi õppimiseks ja väljendamiseks.