KTX (Korea Train eXpress) — Lõuna-Korea kiirraudteesüsteem

KTX (Korea Train eXpress) — Lõuna-Korea tipptasemel kiirraudtee: ajalugu, tehnoloogia ja sõiduajad Souli–Busani vahel ning rongitüübid (KTX, Sancheon, HEMU) ja nende kiirused.

Autor: Leandro Alegsa

12-10-2025

Korea Train eXpress (KTX) on Lõuna-Korea peamine kiirraudteesüsteem, mida haldab Korail. Vastavalt Lõuna-Korea kiirraudtee ehitamise eeskirjadele loetakse kiirraudteeks raudteed, kus rongid sõidavad suuremal lõigul kiirusega 200 km/h või rohkem ning mille on vastavalt määranud ja avalikult teatanud ehitus- ja transpordiminister. KTX liinid on mõeldud nii pikkade vahemaade kiireks ühendamiseks kui ka regionaalse majandusarengu toetamiseks.

Kiirraudtee ehitustööde ettevalmistus algas 30. juunil 1992 ning KTXi reisiteenused käivitati ametlikult 1. aprillil 2004. Selle algusfaasiga ühines Lõuna-Korea nende riikidega maailmas, kes on suutnud välja töötada või kohandada kiirrongisüsteemi, mis suudab püsivalt liikuda üle 300 km/h — enne Koread olid seda teinud Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Hiina. Algne Gyeongbu kiirliin, mis ühendab Souli ja Pusani, on ligikaudu 410 km pikk ja peamised jaamad kahe suurima linna vahel on Gwangmyeong, Cheonan, Asan, Daejeon, Daegu, Gyeongju ja Busan.

Rongi- ja infrastruktuuripoliitika võimaldab kõrgemat kiirust: kuigi tehniliselt on infrastruktuur projekteeritud kuni 350 km/h sõidukiiruse jaoks, on regulaarliinide tippkiirus kommertsrežiimis praegu 305 km/h (190 mph). See valik tugineb ohutusele, energiakasutusele, hoolduse regulatsioonidele ja rongide töökindlusele igapäevases kasutuses.

Esialgne KTX-veermik põhines Euroopa tehnoloogial — Alstomi TGV Réseau disainil — ning osa vagunitest ehitati Koreas koostöös välispartneritega. Samas on Lõuna-Korea arendanud ka oma kaasaegseid HSR-projekte: HSR-350x oli oma aja katses edukas ja tõi kaasa kodumaise KTX-tüübi nimega KTX Sancheon. Edasiste uurimistööde tulemusel rajati ka elektrilised mitmeühiku kiirrongid (HEMU), mille prototüüp HEMU-430X saavutas 2013. aastal testisõidus maksimaalse kiiruse 421,4 km/h. See tulemus tõstis Lõuna-Korea neljandaks riigiks maailmas (pärast Prantsusmaad, Jaapanit ja Hiinat), kes on välja töötanud tavaraudteel liikuvaks rongiks mõeldud tehnoloogia, mis ületab 420 km/h.

KTX-teenused hõlmavad erinevaid liinivõimalusi ja sõiduvõimalusi: tavaliselt on rongidel mitu klassi (nt standard ja first/first class), pardateenindus (kohvik/vahetee), pistikupesad istmete juures, tasuta või tasuline Wi-Fi ning ligipääs ratastooliga reisijatele. Piletisüsteem on integreeritud Koraili riikliku piletivõrgustikuga, olemas on ka turistidele mõeldud Korail Pass ning interneti- ja mobiilipõhised piletibroneeringud.

KTXi jõudlus ja laialdane liinivõrk on oluliselt muutnud riigi siselist transpordibaasi: rongiliiklus on toonud kaasa reisimise aja lühenemise, lennuliikluse osa vähenemise mõnel kaugusel ning tugevdanud elujõudu provintsilinnades. Samuti on KTX olnud alus infrastruktuuri edasiarendustele nagu Honami ja muud kiirliinid, mis laiendavad kiirrongi ühendusi Lõuna-Korea teistesse piirkondadesse.

Tulevikuplaanid hõlmavad nii rongipargi uuendamist ja energiaefektiivsemate seadmete juurutamist kui ka võrgustiku laiendamist ning potentsiaalset sageli sõidukiiruse optimeerimist vastavalt ohutus- ja hooldusnõuetele. Lisaks Korailile tegutsevad Lõuna-Koreas ka teised osapooled ja operatsioonid, mis tugevdavad konkurentsi ning teenuse kättesaadavust – see on kaasa aidanud teenuse hinnakujunduse ja reisivõimaluste mitmekesistumisele.

Kokkuvõtlikult on KTX keskne osa Lõuna-Korea kaasaegsest transpordisüsteemist: tehnoloogiliselt arenenud, suure läbilaskevõimega ja pideva arenduse all, ühendades riigi suurimad majandus- ja kultuurikeskused kiirelt ning suhteliselt mugavalt.

Ajalugu

Koos Souli-Busani teljega koondus 1970. aastatel üle poole Lõuna-Korea elanikkonnast ja SKTst ning 70% kaubaveost ja 66% reisijateveost koondus samuti sellele teljele, mis põhjustas liiklusummikuid. Seega nägi valitsus tungivat vajadust selle probleemi lahendamiseks. Esimene ettepanek teise Seoul-Busani raudteeliini rajamiseks tuli Prantsusmaalt ja Jaapanist, kes juba osalesid Korea suurlinna metrooettevõtluses. Pärast seda andis territoriaal- ja transpordiministeerium selle uurimise üle KAISTile, mis oli pühendunud aastatel 1978-1981. Uuringus jõuti järeldusele, et Seoul-Busani liinile on vaja ehitada kaherööpmeline raudtee ja uue raudtee puhul on soovitatav ehitada kiirreisijate raudtee. Korea viiendas viieaastases kavas võeti vastu Seoul-Daejeoni liini kiirraudtee ehitamise kava.

Kuid kiirraudtee ehitamise projekti algatamiseks kulus veel 10 aastat. Avalik arvamus kujunes, et tuleks teha mitu teostatavusuuringut, sest projekt vajas palju raha. Samuti kannatas valitsus 1988. aasta Souli olümpiamängude ettevalmistamise tõttu vahendite nappuse all. Üks presidendikandidaatidest esitas siiski valimislubaduseks kiirraudteeprojekti ja pärast tema presidendiks saamist alustati projekti tõsimeeli. 1989. aastal loodi selle ettevalmistamise juhtimiseks institutsioonid: Gyeongbu kiirraudtee ja uue rahvusvahelise lennujaama komitee ning kiirraudtee planeerimisosakond. 1991. aastal kuulutati välja Korea Kiirraudtee Ehitusasutuse seadus ja projekti hakkas juhtima see asutus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Korea Train eXpress (KTX)?

V: Korea Train eXpress (KTX) on Lõuna-Korea kiirraudteesüsteem, mida haldab Korail.

K: Milline kiirus määratleb Lõuna-Korea kiirraudtee?

V: Vastavalt Lõuna-Korea kiirraudtee ehitamise eeskirjadele on kiirraudtee määratletud kui raudteerong, mis sõidab suurel lõigul kiirusega 200 km/h või rohkem ning mille on määranud ja sellest on teatanud ehitus- ja transpordiminister.

Küsimus: Millal alustati KTXi teenuseid ja mis tegi Lõuna-Koreast viienda riigi, kes arendas kiirrongid?

V: KTXi teenused käivitati 1. aprillil 2004, mis teeb Lõuna-Koreast Jaapani, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Hiina järel viienda riigi maailmas, kes on välja töötanud kiirrongi, mis sõidab kiirusega üle 300 km/h.

K: Milliseid linnu ühendab KTX ja millised on mõned tähtsamad jaamad marsruudil?

V: KTX ühendab Souli ja Pusani ning peamised jaamad teel on Gwangmyeong, Cheonan, Asan, Daejeon, Daegu, Gyeongju ja Busan.

K: Milline on KTXi liinivedude tippkiirus?

V: Regulaarliinide tippkiirus on praegu 305 km/h (190 mph), kuigi infrastruktuur on projekteeritud 350 km/h (217 mph) jaoks.

K: Milline oli KTXi esialgne veerem ja mis on teine kiirrongide tüüp, mida Korail praegu käitab?

V: Esialgne veerem põhines Alstomi TGV Reseau'l ja ehitati osaliselt Koreas. Kodumaal välja töötatud HSR-350x tulemuseks oli teine kiirrongitüüp, mida nüüd Korail opereerib - KTX Sancheon.

Küsimus: Kuidas nimetatakse järgmise põlvkonna KTXi rongi ja millisel aastal saavutas see rong kiiruse 421,4 km/h?

V: KTXi järgmise põlvkonna rongi nimi on HEMU-430X. See saavutas 2013. aastal kiiruse 421,4 km/h, mis teeb Lõuna-Koreast Prantsusmaa, Jaapani ja Hiina järel neljanda riigi maailmas, kes on välja töötanud tavaraudteel liikuva kiirrongi, mille kiirus ületab 420 km/h.