Latino Moderne (LM) — Interlingua-põhine keel: grammatika ja ajalugu
Latino Moderne (LM) on kunstkeel, mille idee ja põhiversiooni töötas välja David Th. Stark 1980. aastatel ning mis avaldati esimest korda internetis 1996. aastal. LM põhineb IALA keele Interlingua grammatikal ja sõnavaral, ent teeb neile sihipäraseid lihtsustatud ja korrastatud täiendusi. Rakendades samu põhimõtteid, mis aitasid välja töötada Interlingua rahvusvahelise sõnavara, püüab LM säilitada sõnade tuntavust samal ajal parandades grammatilist selgust ja paindlikkust.
Ajalugu ja eesmärgid
Latino Moderne’i looja eesmärk oli võtta aluseks Interlingua rahvusvaheliselt äratuntav leksika, kuid lisada lihtsamaid ja korduvamaid grammatilisi reegleid, mis teevad keelest selgema ja kergemini kasutatava vahendi rahvusvaheliseks suhtluseks. Kuigi LM on iseseisev konstrueeritud variant, on selle muudatused enamikul juhtudel sarnased ettepanekutega, mida esitasid IALA projekti algsed arendajad. Seetõttu tuleks LM-i pigem vaadelda kui IALA projekti loomulikku jätku, mitte kui otsest konkurenti.
Põhijooned
- Verbide isikulõpud: erinevalt Interlinguast säilitab LM verbidel isikulõpu vormid, mis võimaldavad selgemalt väljendada tegijat ilma sõltumiseta rangest sõnajärjestusest.
- Soo- ja arvkokkulepe: nimisõnad, omadussõnad ja artiklid lepitakse kokku soo ja arvu osas, mis teeb lauserajatised grammatiliselt selgemaks.
- Pronoomenite süsteem: LM-is on pronoomenitel eristatavad vormid (nt subjektiivsed, objektiivsed, omastavad), mis vähendavad mitmetimõistetavust ja suurendavad vabadust sõnajärje osas.
- Vaba sõnajärg: tänu lõpu- ja kokkuleppemärgenditele on keeles võimalik paindlikum sõnajärg, mis soodustab poeetilisemat või stiililisemat väljendust.
- Säilinud internatsionaalsus: sõnavara on maksimaalselt äratuntav Euroopas ja paljudes teistes keeltes, nii et õppimine on kiire ja sõnad on tähenduslikud ka neile, kes ei tunne keelt varem.
Grammatika — olulisemad täpsustused
Alljärgnevalt on toodud LM-i peamised grammatilised omadused võrreldes Interlinguaga, selgitatud lihtsas vormis.
Verbide pööramine
LM-is kasutatakse verbide lõpus isikulõppe, mis aitavad määrata tegijat ilma, et oleks vaja alati tugineda subjekti positsioonile. Näiteks (ilustusteks kujuteldavad vormid):
- io parla → parla-o (mina räägin)
- tu parla → parla-s (sina räägid)
- ille parla → parla-t (tema räägib)
Selline süsteem lihtsustab lause mõistmist, eriti kui sõnajärg on muutlik.
Sugu ja arv
Nimisõnad ja nende määrsõnad (artiklid, omadussõnad) nõustuvad soo ja arvuga. See tähendab, et omadussõna vorm näitab, kas nimisõna on meessoost, naissoost või mitmuses, mis aitab vältida segadust, kui lauses on mitu nimisõna.
Pronoomenid
Pronoomenitel on LM-is selgemad variandid subjektile, objekti ja omastavale vormile. See vähendab vajadust täpsustava sõna järele ja parandab lausete loetavust mitmekeelses kontekstis.
Sõnavara ja ortograafia
LM säilitab suure osa Interlingua sõnavarast ning sama selge ja häälduslähedase ortograafia põhimõtteid. Eesmärgiks on hoida sõnad rahvusvaheliselt äratuntavad, samas vähendades erandeid ja ebatähtsaid erandlikke kirjapilte. Hääldus on üldjuhul fonemaatiline ja lähedane ladinipõhistele ja romaani keeltele.
Praktilised näited
Allpool lihtsustatud näited, mis illustreerivad LM-i struktuuri (märkused: vormid on illustratiivsed, et näidata kokkuleppeid ja isikulõppe):
- Parla-t clar: ille canta-t ben. (Tema laulab hästi.)
- Io vid-e la casa grand-e. (Mina näen suurt maja.)
- Nos ama-mos nostre amici. (Me armastame oma sõpru.)
Kasutus ja levik
LM-i arendaja lootis, et keel aitab lahendada mõningaid kommunikatsiooniprobleeme Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvahelises suhtluses. Selle eesmärgid on sarnased Interlingua, esperanto ja teiste abikeelte omadega: soodustada arusaamist, hõlbustada õppimist ja toetada rahvusvahelist koostööd. Kuna muudatused Interlingua suhtes on väikesed ja rakendatavad, on LM mõeldud pigem soovituslikuks mudelkeeleks või kliirenduseks neile, kes otsivad veidi tugevamat grammatilist struktuuri kui Interlingua pakub.
Tulevik ja kogukond
Tegelikku levikut ja laialdast kasutuselevõttu on raske prognoosida: nagu teistegi konstrueritud keelte puhul, sõltub edu aktiivsest kogukonnast, õpetematerjalide olemasolust ja praktilisest kasutamisest. LM-i tugevus on selle suhteline lihtsus ja tugev seos juba tuntud internatsionaalse sõnavaraga, mis teeb sellest huvitava valiku nii lingvistidele kui ka rahvusvahelisele üldsusele, kes otsib selget ja vaba sõnajärgiga kommunikatsioonivahendit.
Märkus: Sellesse kokkuvõttesse on lisatud täiendavat teavet LM-i grammatikast ja eesmärkidest, et anda täielikum ülevaade keele ideest ja praktikast. Originaalteose täpsed näited ja ametlikud reeglid sõltuvad autori materjalidest ning võivad sisaldada eri tooni ja vorme, mida siin esitatud lihtsustatud illustratsioonid ei kata täielikult.
Ühendus
Latino Moderne (L.M.) projekti jaoks ei ole praegu loodud ühtegi kogukonda. Selle arendaja David Th. Stark, tervitab teiste huvitatud isikute tegevust selles valdkonnas. "See keel, Latino Moderne, kuulub kõigile neile, kes seda kasutada soovivad."
Küsimused ja vastused
K: Mis on Latino Moderne?
V: Latino Moderne on keel, mille on välja töötanud David Th. Stark 1980. aastatel ja see on IALA konstrueeritud keele Interlingua grammatika läbivaatamine.
K: Millal avaldati Latino Moderne esimest korda internetis?
V: See avaldati esimest korda Internetis 1996. aastal.
K: Milliseid muudatusi tegi Latino Moderne interlingua keelde?
V: Latino Moderne'is taastati verbi isikulõppemääratlused ning selles on sooline ja arvuline kokkulepe substantiivide ja nende omadussõnade ning artiklite vahel. Samuti on selgem süsteem pronoomenite erinevuste näitamiseks.
K: Kas L.M. konkureerib Interlingua keelega?
V: Ei, L.M.-i tuleks vaadelda kui IALA projekti järgmist sammu, mitte kui midagi, mis sellega konkureerib.
K: Millised on Latino Moderne'i eesmärgid?
V: Keele eesmärk on aidata lahendada mõningaid Euroopa Liidus ja kogu tänapäeva maailmas esinevaid suhtlemisprobleeme ning edendada paremat rahvusvahelist suhtlemist ja rahvaste vahelist sõprust.
K: Kes töötas välja Latino Moderne'i?
V: David Th. Stark töötas välja Latino Moderne'i.
K: Milliseid sarnasusi on Latino Moderne'il teiste konstrueeritud keeltega?
V: Latino Moderne'il on samad eesmärgid kui teistel konstrueeritud keeltel, nagu interlingua ja esperanto, mille eesmärk on parandada rahvusvahelist suhtlust ja sõprust rahvaste vahel.
