M25 kiirtee

M25 kiirtee ehk London Orbital on 117 miili (188 km) pikkune ringikujuline kiirtee, mis ümbritseb Suur-Londonit.

Esimest korda pakuti kiirtee välja 20. sajandi alguses ja mõned lõigud ehitati 1970. aastate alguses. M25 valmis 1986. aastal: see on üks maailma pikimaid ringteesid.

See on Briti kiirteevõrgu üks kõige tihedama liiklusega ja ülekoormatumaid osi. Londoni Heathrow' lennujaama lähedal registreeriti ühe päeva jooksul 196 000 sõidukit. M25 on ristiühenduseks nelja peamise Londoni lennujaama vahel: Heathrow, Gatwick, Stansted ja Luton.

Pidades silmas, et ükski kiirtee ei läbi Londoni kesklinna, on M25 peamine marsruut, mis ühendab põhja ja lõuna ning ida ja lääne-Inglismaa.

Algselt ehitati kiirtee ainult kuue sõidurajaga (kolm sõidurada kummaski suunas), kuigi uuringud näitasid, et vaja oleks kaheksa sõidurada. Nüüd on enamikul kiirteest neljas sõidurada ja erilõikudel ka rohkem (vt joonis). Plaane vähendati 2009. aastal kulude suurenemise tõttu, kuid tööd jätkuvad endiselt.

Sõiduradade arv alates 2009. aastast

Planeerimine

Avalikud uurimised jätkusid 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. Igale rajoonile oli oma küsitlus, kus kohalikud elanikud ja huvigrupid said esitada küsimusi plaanide kohta. Kokku toimus "39 avalikku uurimist sõltumatute inspektorite ees, mis võttis üle 700 istungipäeva, kusjuures tõendite ettevalmistamiseks kulus palju rohkem tööpäevi (ja öid)". Vastulause esitajad võisid esitada alternatiive ja igale neist tuli vastata tõendite esitamisega. Tõendid hõlmasid liiklusprognoose ja sündmusi, mis mõjutaksid liikluse kasvu. Uurimused ja tõendid olid avalikkusele avatud ja neid võis arutada.

Mõned päringud kestsid päeva, üks kestis 97 istumispäeva 13 kuu jooksul. Ettepanekud pidid jõudma parlamendi ette ja Eppingi metsa põhjatipu läbimise lubamiseks tunneli kaudu oli vaja spetsiaalset seadust.

Operatiivne ajalugu

Nagu uuringud ennustasid, ületas liikluskoormus varsti pärast kiirtee avamist 1986. aastal maksimaalse kavandatud läbilaskevõime. 1990. aastal teatas transpordiminister plaanist laiendada kogu M25 neljarealiseks. Aastaks 1993 oli kiirtee, mis oli kavandatud maksimaalselt 88 000 sõidukile päevas, juba 200 000 sõidukit päevas. M25 moodustas 15% Ühendkuningriigi kiirtee liiklusmahust ning plaanis oli lisada 6 sõidurada 12. ja 15. ristmiku vahelisele lõigule ning laiendada ülejäänud kiirtee 4 sõidurajaks.

1995. aastal sõlmiti leping 8. ja 10. ristmiku vahelise lõigu laiendamiseks kuuelt sõidurajalt kaheksale sõidurajale 93,4 miljoni naelsterlingi eest ning 1995. aastal võeti M25-l alates 10. ristmikust kuni 15. ristmikuni kasutusele 13,5 miljoni naelsterlingi maksumusega süsteem "Motorway Incident Detection and Automatic Signalling" (MIDAS), mida laiendati 2002. aastal 11,7 miljoni naelsterlingi eest kuni 16. ristmikuni. See koosneb liiklus- ja L-andurite, kiiruskaamerate ja muutuva kiirusega märkide hajutatud võrgustikust, mis kontrollib liikluse kiirust vähese inimjärelevalvega. Süsteem on pisut parandanud liiklusvoogu ja vähendanud stardi-stopp sõitu. Muutuvate kiiruspiirangute kasutamine muudab selle "kontrollitud kiirteeks", ja kui tipptundidel kasutatakse kõvakattega sõiduteid, muutub see "juhitavaks kiirteeks".

1995. aastal tehti ettepanek laiendada Heathrow' lennujaama lähedal asuvat osa 14 sõidurajani. See tekitas Newbury ümbersõidu ja teiste kavade vastu protestijate ägedat vastuseisu ning peagi tühistati see. Kuid 1997. aastal teatas transpordiministeerium uutest ettepanekutest laiendada lõik 12. ristmikust (M3) ja 15. ristmikust (M4) kuni 12 sõidurajani. Terminal Five'i avalikul küsitlusel ütles Highways Agency ametnik, et laiendamine on vajalik kavandatava uue terminali liikluseks, kuid transpordiminister ütles, et selliseid tõendeid ei ole esitatud. Keskkonnarühmad olid vastu otsusele jätkata ilma avaliku küsitluseta. Otsus 10 sõidurajaga tee rajamiseks tehti 1998. aastal ja 148 miljoni naelsterlingi suurune leping "M25 Jct 12 kuni 15 laiendamine" sõlmiti 2003. aastal Balfour Beatty'ga. Kava lõpetati 2005. aastal kahe-viie sõidurajaga 12. kuni 14. ristmiku vahel ja kahe-kuue sõidurajaga 14. kuni 15. ristmiku vahel.

Kulud

Tee maksis 1 miljard naela (1980. aastate rahas) ja selle ehitamine võttis 11 aastat. Selleks kasutati kaks miljonit tonni betooni ja 3,5 miljonit tonni asfalti.

Dartford

Dartfordi ristmiku liikluspuudus idas on praegu suurim probleem kiirteel, kuigi see ristmik ei ole tehniliselt M25 osa. Praegu toimub ülekäik põhjast sillaga ja lõunast tunneli kaudu. Mõlemas suunas on tavaliselt pikad ummikud.

Tagajärjed

Selle 25. sünnipäeval loetles BBC mõned selle mõjud pealinna läheduses toimuvale elule:

Ehitas äriimpeeriume ja levitas äri pealinnast. Välja on kujunenud uus ärikinnisvaraturg. M25 piirkonnas on 130 miljonit ruutmeetrit täiendavat äripinda. Võrrelge seda Londoni Cityga, kus on kokku umbes 170 miljonit ruutjalga. M25 on tööhõive seisukohalt suur piirkond.
Majade hinnatõus. Enne M25 rajamist olid Londoni lähiümbruse piirkonnad segu väikestest maapiirkondadest ja pendelrändelisest vööndist. Selle saabumine aitas neil pendeldajatel kiiremini edasi liikuda, mis tõi majade hinnad sellistes piirkondades kõrgemale. "Me teame oma uuringute põhjal, et majade hinnad on üldiselt tõusnud umbes 300% alates M25 avamisest 1986. aastal," ütleb Anthony Wardell Knight Franks kinnisvaramaakleritest. Ta lisab, et Londoni läänepoolses osas on majade hinnad tõusnud ligi 400%.
Muutis inimeste elukorraldust. M25 ekspert Chris Marshall ütleb: "Londonis saab liikuda viisil, mida varem ei saanud teha, ja see ei muuda mitte ainult nende inimeste elu, kes varem selle ümbruses elasid või töötasid, vaid tegelikult muudab see ka seda, kuidas inimesed oma elu planeerivad. Nii et nüüd ei ole mitte ainult kellelgi, kes elas Harlow's, kui see avati, võimalus töötada kusagil mujal, vaid keegi, kes töötab näiteks Heathrow's, saab osta maja teisel pool Londonit."

Küsimused ja vastused

K: Mis on M25 kiirtee?

V: M25 kiirtee ehk London Orbital on 117 miili (188 km) pikkune orbitaalne kiirtee, mis ümbritseb Suur-Londonit.

K: Millal pakuti M25 esimest korda välja?

V: M25 kiirteed pakuti esimest korda välja 20. sajandi alguses.

K: Mitu M25 lõiku ehitati 1970. aastate alguses?

V: Mõned M25 lõigud ehitati 1970. aastate alguses.

K: Kui palju sõidukeid registreeritakse ühel päeval Londoni Heathrow lennujaama lähedal?

V: Londoni Heathrow' lennujaama lähedal registreeritakse ühel päeval 196 000 sõidukit.

K: Millised on neli peamist lennujaama, mida ühendab M25?

V: Neli peamist lennujaama, mida ühendab M25, on Heathrow, Gatwick, Stansted ja Luton.

K: Miks ei ole Londoni kesklinna läbivaid kiirteid?

V: Londoni kesklinna ei läbita kiirteed, sest see on liiga tihedalt asustatud ja põhjustaks häireid kohalikele kogukondadele.

K: Mitu sõidurada oli algselt M25-l, kui see 1986. aastal valmis? V: M25-l oli algselt kuus sõidurada (kolm kummaski suunas), kui see 1986. aastal valmis.