M25 (London Orbital) — 188 km ringikujuline kiirtee Suur-Londoni ümber
Avasta M25 (London Orbital) — 188 km pikkune ringtee Suur-Londoni ümber: ajalugu, liikluskoormus, lennujaamade ühendused ja tänapäevased laiendused.
M25 kiirtee ehk London Orbital on 117 miili (188 km) pikkune ringikujuline kiirtee, mis ümbritseb Suur-Londonit. See moodustab peamise ümbersõidu Londoni kesklinnast ja on tähtis ühenduspunkt nii kohalikele kui ka regionaalsetele ja rahvusvahelistele marsruutidele.
Ajalugu ja ehitus
Esimest korda pakuti kiirtee välja 20. sajandi alguses ja mõningad lõigud ehitati juba 1970. aastate alguses. Enamus ehitustöid toimus 1970. ja 1980. aastatel ning M25 lõplik valmimine pandi töödele 1986. aastal. Projekti käigus tuli lahendada nii tehnilisi, keskkonna- kui ka rahastusküsimusi, mistõttu ehitus kulges osade lõikude kaupa ja mitmel korral viivitustega.
Rida ja ühendused
M25 ei hargne Londoni sisemusse — selle põhifunktsioon on ringtee rollina suunata läbi- ja ringiliiklust ning ühendada Suur-Londoni ümbritsevaid maanteid. See toimib ristteena mitmele tähtsale põhisuunale ja radiaalmaanteele, muuhulgas ühendades põhja–lõuna ja ida–lääne liikumist Inglismaal.
Kiirtee läbib või ühendub mitmete suurte lennujaamade suunaliste ühendustega — eriti lähedal paikneb Londoni Heathrow' lennujaam, samuti on M25 oluline ühenduspunkt lennujaamadega nagu Gatwick, Stansted ja Luton. M25 hõlmab ka Thamesi ületust ida paiku (Dartfordi sild ja tunnel), millel kehtib tasusüsteem (Dart Charge) – see on üks väheseid M25 osasid, kus ületus on tasuline.
Liikluskoormus ja sõidutingimused
M25 on Ühendkuningriigi kiirteevõrgu üks tihedama liiklusega ja sageli ka kõige ülekoormatumaid osi. Mõnel lõigul, eriti Heathrow läheduses, on registreeritud äärmuslik liikluskoormus — näiteks on ühe päeva jooksul loetud kuni 196 000 sõidukit ühel punktis. Selline koormus on toonud kaasa pikad ummikud ja regulaarse tipptunni aegse aeglustuse.
Algul ehitati suurem osa M25-st kuue sõidurajaga (kolm sõidurada kumbagi suunda), kuigi varasemad uuringud näitasid, et optimaalsem oleks kaheksa sõidurada. Tänapäeval on enamikul lõikudel vähemalt neli sõidurada kummaski suunas, ning mõnel eriti koormatud lõigul kasutatakse nutikaid lahendusi, nagu muutuvad kiirusepiirangud, CCTV-järelevalve ning ajutine kõva teepeenra kasutus sõidurajana (smart motorway lahendused). Plaane täiendavaks laiendamiseks ja parendamiseks on mitmel korral kohandatud kulude, keskkonnamõjude ja kohaliku vastuseisu tõttu; tööde käik ning ajakavad on aja jooksul muutunud.
Hooldus, ohutus ja haldus
M25 hoolduse ja halduse eest vastutab riiklik maanteeamet (National Highways) koos kohalike omavalitsuste ja hädaabiteenistustega. Teede ohutuse parandamiseks on kasutusel nisu süsteemid nagu liikluskaamerad, muutuva kiiruse sildid, liiklusjuhtimiskeskused ja kiire reageerimise meeskonnad avariide ning teeolukordade lahendamiseks.
Kuigi mitmed lõigud on laiendatud ja moderniseeritud, tekitavad M25 keskkonna- ja elukeskkonna küsimused pidevat avalikku debatti — eriti seoses müra, heitmete ja maastiku fragmentatsiooniga. Samuti on teetasu ja liikluskorraldus (näiteks Dartfordi tasusüsteem) olnud aeg-ajalt vastuoluline teema.
Kuidas liiklejad M25-d tavaliselt kasutavad
Juhtide seas kasutatakse tihti viiteid sõitmise suunale kui "kellaosuti suunas" (clockwise, sageli nimetatud kui outer) ja "vastassuunas" (anticlockwise, inner) — need terminid aitavad määratleda ringringi asukohta ning on kasulikud liiklusaruannetes ja navigeerimisel. M25 pakub ka peamiseid ligipääse teenindusaladele ja paiksetele ühendustele, mida kasutavad nii kaugliikluse kui ka kohaliku pendelliikluse sõitjad.
Kokkuvõtlikult on M25 üks Ühendkuningriigi tähtsamaid teedevõrgu osi: see ühendab Suur-Londoni ümbruse maanteid, teenib suuri logistilisi ja reisivoolu vajadusi ning on pideva arenduse, hoolduse ja poliitilise tähelepanu all, et paremini toime tulla kasvava liiklusmahu ja keskkonnaväljakutsetega.
Sõiduradade arv alates 2009. aastast
Planeerimine
Avalikud uurimised jätkusid 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. Igale rajoonile oli oma küsitlus, kus kohalikud elanikud ja huvigrupid said esitada küsimusi plaanide kohta. Kokku toimus "39 avalikku uurimist sõltumatute inspektorite ees, mis võttis üle 700 istungipäeva, kusjuures tõendite ettevalmistamiseks kulus palju rohkem tööpäevi (ja öid)". Vastulause esitajad võisid esitada alternatiive ja igale neist tuli vastata tõendite esitamisega. Tõendid hõlmasid liiklusprognoose ja sündmusi, mis mõjutaksid liikluse kasvu. Uurimused ja tõendid olid avalikkusele avatud ja neid võis arutada.
Mõned päringud kestsid päeva, üks kestis 97 istumispäeva 13 kuu jooksul. Ettepanekud pidid jõudma parlamendi ette ja Eppingi metsa põhjatipu läbimise lubamiseks tunneli kaudu oli vaja spetsiaalset seadust.
Operatiivne ajalugu
Nagu uuringud ennustasid, ületas liikluskoormus varsti pärast kiirtee avamist 1986. aastal maksimaalse kavandatud läbilaskevõime. 1990. aastal teatas transpordiminister plaanist laiendada kogu M25 neljarealiseks. Aastaks 1993 oli kiirtee, mis oli kavandatud maksimaalselt 88 000 sõidukile päevas, juba 200 000 sõidukit päevas. M25 moodustas 15% Ühendkuningriigi kiirtee liiklusmahust ning plaanis oli lisada 6 sõidurada 12. ja 15. ristmiku vahelisele lõigule ning laiendada ülejäänud kiirtee 4 sõidurajaks.
1995. aastal sõlmiti leping 8. ja 10. ristmiku vahelise lõigu laiendamiseks kuuelt sõidurajalt kaheksale sõidurajale 93,4 miljoni naelsterlingi eest ning 1995. aastal võeti M25-l alates 10. ristmikust kuni 15. ristmikuni kasutusele 13,5 miljoni naelsterlingi maksumusega süsteem "Motorway Incident Detection and Automatic Signalling" (MIDAS), mida laiendati 2002. aastal 11,7 miljoni naelsterlingi eest kuni 16. ristmikuni. See koosneb liiklus- ja L-andurite, kiiruskaamerate ja muutuva kiirusega märkide hajutatud võrgustikust, mis kontrollib liikluse kiirust vähese inimjärelevalvega. Süsteem on pisut parandanud liiklusvoogu ja vähendanud stardi-stopp sõitu. Muutuvate kiiruspiirangute kasutamine muudab selle "kontrollitud kiirteeks", ja kui tipptundidel kasutatakse kõvakattega sõiduteid, muutub see "juhitavaks kiirteeks".
1995. aastal tehti ettepanek laiendada Heathrow' lennujaama lähedal asuvat osa 14 sõidurajani. See tekitas Newbury ümbersõidu ja teiste kavade vastu protestijate ägedat vastuseisu ning peagi tühistati see. Kuid 1997. aastal teatas transpordiministeerium uutest ettepanekutest laiendada lõik 12. ristmikust (M3) ja 15. ristmikust (M4) kuni 12 sõidurajani. Terminal Five'i avalikul küsitlusel ütles Highways Agency ametnik, et laiendamine on vajalik kavandatava uue terminali liikluseks, kuid transpordiminister ütles, et selliseid tõendeid ei ole esitatud. Keskkonnarühmad olid vastu otsusele jätkata ilma avaliku küsitluseta. Otsus 10 sõidurajaga tee rajamiseks tehti 1998. aastal ja 148 miljoni naelsterlingi suurune leping "M25 Jct 12 kuni 15 laiendamine" sõlmiti 2003. aastal Balfour Beatty'ga. Kava lõpetati 2005. aastal kahe-viie sõidurajaga 12. kuni 14. ristmiku vahel ja kahe-kuue sõidurajaga 14. kuni 15. ristmiku vahel.
Kulud
Tee maksis 1 miljard naela (1980. aastate rahas) ja selle ehitamine võttis 11 aastat. Selleks kasutati kaks miljonit tonni betooni ja 3,5 miljonit tonni asfalti.
Dartford
Dartfordi ristmiku liikluspuudus idas on praegu suurim probleem kiirteel, kuigi see ristmik ei ole tehniliselt M25 osa. Praegu toimub ülekäik põhjast sillaga ja lõunast tunneli kaudu. Mõlemas suunas on tavaliselt pikad ummikud.
Tagajärjed
Selle 25. sünnipäeval loetles BBC mõned selle mõjud pealinna läheduses toimuvale elule:
- Ehitas äriimpeeriume ja levitas äri pealinnast. Välja on kujunenud uus ärikinnisvaraturg. M25 piirkonnas on 130 miljonit ruutmeetrit täiendavat äripinda. Võrrelge seda Londoni Cityga, kus on kokku umbes 170 miljonit ruutjalga. M25 on tööhõive seisukohalt suur piirkond.
- Majade hinnatõus. Enne M25 rajamist olid Londoni lähiümbruse piirkonnad segu väikestest maapiirkondadest ja pendelrändelisest vööndist. Selle saabumine aitas neil pendeldajatel kiiremini edasi liikuda, mis tõi majade hinnad sellistes piirkondades kõrgemale. "Me teame oma uuringute põhjal, et majade hinnad on üldiselt tõusnud umbes 300% alates M25 avamisest 1986. aastal," ütleb Anthony Wardell Knight Franks kinnisvaramaakleritest. Ta lisab, et Londoni läänepoolses osas on majade hinnad tõusnud ligi 400%.
- Muutis inimeste elukorraldust. M25 ekspert Chris Marshall ütleb: "Londonis saab liikuda viisil, mida varem ei saanud teha, ja see ei muuda mitte ainult nende inimeste elu, kes varem selle ümbruses elasid või töötasid, vaid tegelikult muudab see ka seda, kuidas inimesed oma elu planeerivad. Nii et nüüd ei ole mitte ainult kellelgi, kes elas Harlow's, kui see avati, võimalus töötada kusagil mujal, vaid keegi, kes töötab näiteks Heathrow's, saab osta maja teisel pool Londonit."
Küsimused ja vastused
K: Mis on M25 kiirtee?
V: M25 kiirtee ehk London Orbital on 117 miili (188 km) pikkune orbitaalne kiirtee, mis ümbritseb Suur-Londonit.
K: Millal pakuti M25 esimest korda välja?
V: M25 kiirteed pakuti esimest korda välja 20. sajandi alguses.
K: Mitu M25 lõiku ehitati 1970. aastate alguses?
V: Mõned M25 lõigud ehitati 1970. aastate alguses.
K: Kui palju sõidukeid registreeritakse ühel päeval Londoni Heathrow lennujaama lähedal?
V: Londoni Heathrow' lennujaama lähedal registreeritakse ühel päeval 196 000 sõidukit.
K: Millised on neli peamist lennujaama, mida ühendab M25?
V: Neli peamist lennujaama, mida ühendab M25, on Heathrow, Gatwick, Stansted ja Luton.
K: Miks ei ole Londoni kesklinna läbivaid kiirteid?
V: Londoni kesklinna ei läbita kiirteed, sest see on liiga tihedalt asustatud ja põhjustaks häireid kohalikele kogukondadele.
K: Mitu sõidurada oli algselt M25-l, kui see 1986. aastal valmis? V: M25-l oli algselt kuus sõidurada (kolm kummaski suunas), kui see 1986. aastal valmis.
Otsige