Dordogne'i departemangus on 4 arrondissementi. Prantsuse departemangud ja teistes riikides on jagatud arrondissementideks, mida võib inglise keelde tõlkida kui districts (mõnel juhul ka boroughs). Arrondissemendi pealinna nimetatakse alamprefektuuriks.

Kui departemangu prefektuur (pealinn) asub arrondissemendis, siis on see prefektuur arrondissemendi pealinn, mis toimib nii prefektuurina kui ka alamprefektuurina.

Arrondissemendid jagunevad omakorda kommuunideks.

Dordogne'i 4 arrondissementi on järgmised:

  • Périgueux – Dordogne'i departemangu prefektuur. Périgueux on departemangu halduskeskus ja siin asub prefekteerium, mis täidab nii departemangu kui ka arrondissemendi staatuse ülesandeid. Linn on tuntud ajaloolise kesklinna ja Saint-Fronti katedraali poolest ning on piirkonna administratiivne ning teeninduskeskus.
  • Bergerac – üks Dordogne'i alamprefektuuridest, mille suurim linn on Bergerac. Piirkond on kuulus veini- ja viinamarjakasvatuse poolest (Périgord’i ja Bergeraci veinid), samuti majandustegevuse ja turismi poolest. Bergeraci ümbruses on palju veini- ja maakohti ning ajaloolisi vaatamisväärsusi.
  • Nontron – alamprefektuur põhjaosas, tuntud maapiirkondliku iseloomu ja käsitöötraditsioonide poolest (nt Nontroni taskunoad). Nontroni arrondissement hõlmab ulatuslikke metsaga kaetud alasid ja väiksemaid kommuune, rõhuasetusega põllumajandusel ning kohalikul tasandil turismil ja käsitööelul.
  • Sarlat-la-Canéda – alamprefektuur lõunaosas, tuntud oma hästi säilinud keskaegse ja renessanssiajastu linnaosa poolest. Sarlat on Dordogne'i üks populaarsemaid turismisihtkohti tänu arhitektuurile, turismile ja gastronoomiale (Périgordi trühvlid, foie gras jms).

Lisainfo arrondissemendi rollist ja muutustest

Arrondissemendid on riigi haldusüksused, mille eesmärk on koordineerida riigiteenuseid kohalikul tasemel: politsei- ja prefektiuriteenused, statistika ning teatud administratiivsed toimingud. Neid ei tule segi ajada kommuunide või departemanguga, mis on kohalikud omavalitsusüksused — arrondissemendid ei ole omavalitsuslikud üksused ega oma valitsust, vaid on riigi haldusjagunemise osa.

Piirid ja ülesanded võivad ajas muutuda – vahel toimub arrondissemendi piiride ümberkorraldamine või kommuunide üleviimine ühest arrondissemendist teise. Seetõttu võivad täpsed statistilised andmed (nagu kommuunide arv, pindala või rahvaarv) ajas muutuda ja tasub kontrollida viimaseid ametlikke allikaid, kui on vaja värskeid andmeid.