Austraalia Riiklike Sihtasutuste Nõukogu (ACNT) — ajaloopärand ja looduse kaitse

Austraalia Riiklike sihtasutuste nõukogu (ACNT) on Austraalia loodus- ja ajaloopärandit edendavate ja säilitavate kogukonnapõhiste valitsusväliste organisatsioonide riiklik organisatsioon. Organisatsioon loodi 1965. aastal ja ühendas kaheksa Austraalia osariigi ja territooriumi riiklikku sihtasutust. See annab neile riikliku büroo ning riikliku ja rahvusvahelise esindatuse.

Koos omavad või haldavad National Trustid üle 300 kultuuripärandi säilitamise koha. Umbes 7000 inimest töötab vabatahtlikuna ja 350 palgalist töötajat. Igal aastal külastab Austraalias asuvaid objekte ja nende kollektsioone umbes 1 000 000 inimest.

Ajalugu

ACNT sai alguse 1960. aastate kasvavast huvist pärandi ja looduse kaitse vastu ning vajadusest koordineerida eri osariikide ja territooriumide tegevust ühtse esinduse kaudu. Alates asutamisest on nõukogu toiminud platvormina kogukonnapõhiste sihtasutuste vahelise koostöö, teadmiste jagamise ja ühiste kampaaniate korraldamiseks. Aja jooksul on organisatsioon aidanud kaasa ka riiklike pärandialaste standardite ja parimate praktikate välja töötamisele.

Peamised tegevused

ACNT ja selle liikmesorganisatsioonid tegelevad laia spektriga pärandi- ja looduskaitse ülesannete ning avalikkust hõlmavate tegevustega:

• Pärandikohad ja haldus – kaitstakse ja restaureeritakse ajaloolisi hooneid, maastikke, parke, aiandusi ja tööstuspärandit ning tagatakse ligipääs külastajatele.
• Kogude hoidmine ja interpretatsioon – muuseumikogude, arhiivide ja esemehoidlate haldus, näitused ning haridusprogrammid, mis seletavad kohalikku ja riiklikku ajalugu.
• Haridus ja kogukonna kaasamine – kooliprogrammid, töötoad, vabatahtlike koolitus ja kogukonnaüritused, mis suurendavad teadlikkust pärandi väärtusest.
• Advokaaditöö ja poliitikakujundus – nõustamine planeerimis- ja arenguprojektide osas, avalikud kampaaniad pärandi kaitseks ning osalus riiklikel ja rahvusvahelistel foorumitel.
• Koostöö põlisrahvastega – partnerlus kohalike traditsiooniliste omanike ja põlisrahvaste kogukondadega, et tunnustada, kaitsta ja interpreteerida nende kultuuripärandit ning traditsioonilisi teadmisi.
• Teadusuuringud ja dokumentatsioon – ajalooline uurimistöö, pärandikohaste uuringute läbiviimine ning digitaalsete andmete ja arhiivide ülesehitamine.

Organisatsioon ja rahastus

ACNT koosneb autonoomsetest riiklikest sihtasutustest, millel on oma juhatus ja kohalik tegevus. Nõukogu tagab koordineerimise, rahvusliku esindatuse ja teabevahetuse liikmete vahel. Rahastamine tuleb tavapäraselt mitmest allikast: liikmemaksudest, külastustulust, pileti- ja üritustuludest, annetustest, era- ja riiklikest toetustest ning projektipõhistest grantidest. Vabatahtlike panus on organisatsiooni töö toimimisel ülioluline, pakkudes nii tööjõudu kui ka kogemust ja kohalikke teadmisi.

Mõju ja väljakutsed

ACNT on oluliselt mõjutanud Austraalia pärandi säilitamist, tõstes esile kohalikku ajaloolist mitmekesisust ja toetades avalikke kohtumeelu ning õppetegevusi. Samas seisab organisatsioon silmitsi mitmete väljakutsetega:

• ilmastiku- ja keskkonnamuutused, mis ohustavad looduslikke ja ajaloolisi objekte (nt erosioon, merepinna tõus, põud).
• linnaehituse ja arenduste survetega kohanemine, kus sageli tuleb tasakaalustada uute projektide ja pärandi kaitse huve.
• piiratud rahastamine ja vajadus leida kestlikke sissetulekuallikaid pikaajalise hoolduse tagamiseks.
• vabatahtlike värbamise ja hoidmise vajadus, et säilitada teadmusbaasi ja tegevuste ulatus.

Tulevikusuunad

ACNT töötab jätkuvalt selle nimel, et tugevdada koostööd riikide vahel, suurendada kaasatust digitaalsetes lahendustes (nt kogude digiteerimine, virtuaalnäitused) ning arendada jätkusuutlikke hooldustavasid. Lisaks on fookuses jätkuv koostöö põlisrahvastega ning nooremate põlvkondade kaasamine pärandi väärtustamise ja hoidmise protsessidesse.

ACNT roll riikliku ja rahvusvahelise pärandimaastiku osana rõhutab vajadust ühiste standardite, teadmiste jagamise ja kogukonnapõhise tegevuse järele, et tagada Austraalia unikaalse loodus- ja kultuuripärandi kestvus tulevastele põlvedele.

Ajalugu

See põhines Inglismaa ajaloolist huvi pakkuvate või looduskaunite paikade riiklikul usaldusfondil (National Trust for Places of Historic Interest or Natural Beauty). Kohalikud kampaaniad kohalike põõsaste säilitamiseks ja vanade hoonete päästmiseks olid jõud, mis viisid Austraalia esimeste riiklike sihtasutuste loomisele 1947. aastal New South Walesis, 1955. aastal Lõuna-Austraalias ja 1956. aastal Victorias. Hiljem järgnesid neile Lääne-Austraalia, Tasmaania ja Queensland.

Annie Forsyth Wyatt (1885-1961) oli liikumapanev jõud, kes pani aluse National Trustile Austraalias. Ta elas suure osa oma elust Gordonis, Uus-Lõuna-Walesis asuvas majas, mis on siiani alles.

Annie Wyatti kodu, Gordon

Küsimused ja vastused

K: Mis on Austraalia Riiklike Sihtasutuste Nõukogu?

K: Millal ACNT asutati?

K: Mitu riiklikku sihtasutust kuulub ACNT-sse?

K: Mida pakub ACNT oma liikmetele?

K: Kui palju inimesi töötab ACNTs vabatahtlikuna?

K: Kui palju on ACNT-l palgalisi töötajaid?

K: Kui palju inimesi külastab igal aastal National Trusti omanduses või hallatavates kinnistutes?

Otsing