2015. aastal tapsid islamiäärmuslased Bangladeshis neli blogijat ja ühe kirjastaja. Ajakirjanike Kaitse Komitee (Committee to Protect Journalists) aruande kohaselt oli Bangladesh sel perioodil neljas kõige ohtlikum riik ajakirjanike jaoks, kuna sõnavabadust kritiseerivad ja sekulaarsed hääled sattusid rünnaku alla.
Juba 2013. aastal koostas kohaliku al-Qaeda rühmituse Ansarullah Bengali Team väidetav nimekirja 84 inimesest, keda rühmitus püüdis vaigistada. 2015. aastaks oli selle nimekirja alusel rünnaku ohvriks langenud vähemalt kaheksa nimetatud isikut. Nende hulka kuulusid:
- Avajit Roy (অবজিৎ রায়)
- Rajeeb Haider (রাজীব হায়দার)
- Jafar Munshi (জাফর মুন্সি)
- Mamun Hossain (মামুন হোসেন)
- Jagatjyoti Talukder (জগৎজ্যোতি তালুকদার)
- Arif Hossain Dwip (আরিফ হোসেন দ্বীপ)
- Ziauddin Zakaria Babu (জিয়াউদ্দিন জাকারিয়া বাবু)
- Wasikur (Washiqur) Rahman (ওয়াশিকুর (ওয়াশিকুর) রহমান)
Mõned tapmistest olid põhjendatud väidetava „religiooni teotamisega“ — sellest näidetena nimetatakse juhtumeid, kus Jafar Munshi (জাফর মুন্সি) ja Anjali Devi (অঞ্জলী দেবী) tapeti pärast konflikte usu- või koolireeglite üle, näiteks väidetava vastuseisu tõttu õpilastele hijabi kehtestamisele.
Paljud rünnakute ohvrid olid seotud sekulaarsete või ateistlike liikumistega ning mõned olid aktiivsed Shahbag'i protestiliikumises (nimetatud Shahbag'i (শাহবাগ) linnaosa järgi). Shahbag'i toetajatest rünnakuohvreid on näiteks:
- Ashraful Alam (আশরাফুল আলম)
- Arif Raihan Deep (আরিফ রায়হান দীপ)
- Nurul Islam Faruki (নুরুল ইসলাম ফারুকী)
- Jagat Jyoti Talukder (জগৎজ্যোতি তালুকদার)
- Jakaria (Ziauddin Zakaria) Babu (জাকারিয়া বাবু)
Tagajärjed ja reaktsioon: Eesti- ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid ning meediakaitse grupid ühinesid hukkamõistuga ning nõudsid valitsuselt selgeid samme sõnavabaduse ja vähemuste kaitseks. Politsei teatas mitmetest arreteerimistest ja kohtulikest protsessidest, kuid kriitikute sõnul jäi uurimiste ja süüdistuste läbiviimine aeglaseks ning enamikku juhtumeid pidas avalikkus murettekitavateks signaalideks sõnavabaduse ahenemise kohta.
Rünnakud 2013–2015 näitasid, kuidas vägivallaliselt tegutsevad äärmusgrupid sihivad sekulaarsust, eriilmelisi arvamusi ning kultuurilisi või religioosseid teisitimõtlejaid. Rahvusvaheline surve ja kodumaine dialoog on sundinud Bangladeshit suurendama kaitset haavatavate gruppide jaoks, kuid mure sõnavabaduse ja ajakirjandusliku turvalisuse pärast püsib.
