Kaldkiri vs kursiiv: definitsioon, erinevused ja kasutus

Kaldkiri vs kursiiv — selgitus, visuaalsed erinevused ja praktiline kasutusjuhend; leia, millal valida kaldkiri või kursiiv disainis, trükis ja veebis.

Kursiiv ja kaldkiri tähistavad sageli sama asja — teksti kallutatud kujul — kuid tüübi- ja kujundusspetsialistide seas tehakse nende mõistete vahel olulist vahet. Allpool selgitan, mis vahe neil tavaliselt on, millal kumb on sobivam ning kuidas neid veebis ja trükis kasutada.

Mis on kursiiv ja mis on kaldkiri?

Kursiiv (inglise keeles italic) on kirjatüüp või selle variant, mille tähemärgid on kujunduslikult erinevad — sageli meenutavad need käekirja, neil on eristuvad jooned ja proportsioonid. Kursiivi puhul ei ole tegemist lihtsalt kaldutatud algtüübiga: tähtedel võivad olla uued kujunduselemendid ja rõhupunktid.

Kaldkiri (sageli nimetatakse ka oblique) on seevastu tavaliselt algtüübist mehaaniliselt kallutatud versioon — tähtede kujud jäävad samaks, need on lihtsalt nihutatud ja kallutatud paremale. Ladina kirjatüüpi kasutades tähendab see, et kasutatakse samu tähemärke, mis romaanis, ainult et need on kallutatud.

Peamised erinevused

• Kuju: kursiiv kasutab sageli eraldi, kalligraafilise või käsikirjalise päritoluga kujusid; kaldkiri on tavaliselt lihtsalt romaani kallutus.
• Iseloom: kursiiv kipub olema orgaanilisem ja kalligraafilisem; kaldkiri võib tunduda rangem ja mehaanilisem.
• Disponatsioon tüpograafias: paljud seriivita kirjatüübid pakuvad sageli kaldkirja (oblique) asemel tõelist kursiivi harvemini; see kehtib eriti grotesksete kujunduste puhul, nagu Helvetica, mis esialgu ei sisaldanud eraldi kursiivseeriaid ja mille kallutatud variandid on pigem obliqued.

Kus ja millal kasutada

• Rõhutamiseks: nii kursiivi kui kaldkirja kasutatakse sõnade, fraaside või viidete rõhutamiseks. Tüpograafiliselt on kursiiv üldiselt esteetilisem ja loetavam väiksemas mahus rõhutamisel.
• Erandite märkimiseks: võõrsõnad, teaduslikud nimetused (liikide nimed), raamatute ja artiklite pealkirjad viidetes jms kirjutatakse tihti kursiiviga.
• Brändi ja stiili kaalutlused: kui disain on puhas ja geometriline (grotesk), sobib kaldkiri; kui soovitakse elegantset või käsitsi kirjutatud muljet, eelistatakse kursiivi.
• Ära liialda: liiga palju kaldkirja või kursiivi korraga raskendab lugemist — pühendu peamiselt lühikesele rõhutusele, mitte tervete lõikude pikkusele, välja arvatud erandjuhtudel (nt tsitaadid, kujunduselemendid).

Tehniline: veeb ja CSS

Veebis otsustab brauser ja font, milline variant kuvatakse. CSS-is on kaks peamist omadust:

• font-style: italic; — taotle tõelist kursiivi, kui font seda pakub; vastasel juhul võib brauser genereerida kaldkirja.
• font-style: oblique; — taotle kaldkirja (oblique). Mõned brauserid toetavad ka font-style: oblique 10deg;, et määrata kallutuse nurk; kui oblique-kujundus puudub, võib brauser kallutada romaani mehaaniliselt.

Praktikas: kui kasutad veebifonte (Google Fonts jt), kontrolli, kas komplekt sisaldab eraldi kursiivset stiili (italic) või ainult kaldkiri/oblique. Kui on võimalik, vali disaineri soovitatud italic-versioon, sest see on kujundatud loetavuse ja esteetika jaoks, mitte mehaaniliselt muudetud.

Kokkuvõte ja soovitused

• Erinevus: kursiiv = kujunduslikult muudetud, kaldkiri = mehaaniliselt kallutatud romaani variant.
• Vali vastavalt eesmärgile: eelistatud on kursiiv, kui soovid klassikalist, käekirjalikku ja eseetiliselt õiget tähtkuju; kaldkiri sobib minimalistliku, geomeetrilise stiili ja kitsamate fontikomplektide puhul.
• Veebis kontrolli fonte: kasuta font-style teadlikult ja testi, kuidas erinevates brauserites ja seadmetes kuvatakse.

Kui soovid, võin näidata konkreetseid näiteid eri fontidest, võrrelda kirjatüüpe või aidata CSS-sätted paika panna, et saavutada soovitud kald- või kursiiviefekt.

Otsing