Avatud sõnaklass: määratlus, näited ja erinevus suletud sõnaklassist

Avatud sõnaklass: määratlus, näited ja võrdlus suletud sõnaklassiga — praktiline juhend sõnade lisamisest, pronoomenite piirangutest ja keele arengust.

Avatud sõnaklass on selline sõnade osa, kuhu on võimalik ja tavaliselt lihtne uusi sõnu lisada. Suletud sõnaklass seevastu koosneb sõnadest, mille hulka uusi liiget harva lisatakse — need sõnad täidavad eelkõige grammatilisi või siduvaid funktsioone tekstis ja neid ei ole vaja suures valikus.

Määratlus ja põhimõte

Erinevus avatud ja suletud sõnaklassi vahel põhineb tootlikkusel: kui mingi klassi liikmeid saab kergesti moodustada (tuues keelde uusi nimisõnu, tegusõnu jms), nimetame seda avatuks. Kui klassi liikmete arv püsib stabiilsena ja juurde tulevad ainult harvad või tööstuslikult põhjustatud juhtumid, loetakse see suletuks.

Näited avatud sõnaklassidest

• Nimisõnad (nt laud, linn, arvuti) — väga tootlik klass: uusi nimisõnu tekib laenudest (internet, äpp), tuletistest ja liitsõnadest (blogija, selfi, e-pood).
• Tegusõnad (nt kirjutama, lugema) — moodustatakse tuletamise ja laenamise teel (näiteks šoppima, skännima).
• Omadussõnad (nt suur, ilus) ja määrsõnad (nt kiiresti, hästi) — samuti laenude ja tuletiste kaudu laienevad.

Näited suletud sõnaklassidest

• Pronoomenid — isikused pronoomenid ja teised asesõnad moodustavad väikese, stabiilse komplekti. Eesti näited: mina, minu, sina, sinu, tema, tema oma, meie, teie, nemad, see, too, kes, mis, keegi, mitte keegi. Suletuse näitena võib tuua, et uusi pronoome tekib harva, kuna pronoome kasutatakse nimisõnafraaside asendamiseks ja suhtlemise grammatika kandmiseks; vt ka pronoomenite kirjeldusi.
• Siduvad sõnad (sidesõnad ja siduvad partikl'id) — näiteks ja, ning, aga, sest, et.
• Eessõnad ja postpositsioonid — eesti keeles osaliselt asendatud käändesüsteemiga, kuid tüüpiliselt vähe uusi liiget.
• Numeraalid, määrsõnad ja muud funktsionaalmorfemid — enamasti piiratud hulga ja grammatiliselt määratletud liikmed.

Miks pronoomenid on suletud klass?

Pronoomenid asendavad nimisõnafraase, seega ei ole vaja väga mitmekesist pronoomenite repertuaari. Näiteks lause „Liivaküla krahv tutvustas Liivaküla krahvi lemmiktoitu, võileiba“ muutub lihtsamaks, kui korduva nimetuse asemel kasutada pronoomenit: Liivaküla krahv tutvustas oma lemmiktoitu, võileiba. Selline asendamine vähendab kordust ja hoiab lause selge ning loomuliku.

Kuidas uued sõnad tekivad ja miks see mõjutab klassi avatust?

• Tinglikult avatuid klasse laienevad uute laen- või tuletussõnade tõttu — eriti nimisõnad ja tegusõnad. Näited: selfi, blogija, äpp, googlema.
• Suletud klasside juurde lisandumine on harvem ning nõuab tavaliselt pikemat keelelist arengut, teadlikke keeleuuendusi või tugevat kultuurilist mõju (nt uue grammatikaelemendi kasutuse levik).
• Ka kõnekeel ja dialektid võivad tekitada uusi vorme (lühivormid, släng), kuid need ei muuda automaatselt klassi avatust standardkeeles.

Kokkuvõte

Avatud sõnaklassid (näiteks nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad ja määrsõnad) on kehas tootlikud: sinna tekib pidevalt uusi sõnu. Suletud sõnaklassid (näiteks pronoomenid, sidesõnad, eessõnad) sisaldavad piiratud arvu sõnu, mille juurde uusi liikmeid lisandub väga harva. See erinevus peegeldub nii keele struktuuris kui ka selles, kuidas me keelt muutuste ja laenude kaudu aktiivselt arendame.

Küsimused ja vastused

K: Mis on suletud sõnade klass?

K: Kas pronoomenid võivad kergesti uusi sõnu lisada?

K: Miks on pronoome vähe?

K: Mis on näide pronoomeni kasutamisest nimisõnafraasi asendamiseks?

K: Millise sõnaosa saab hõlpsasti lisada uusi sõnu?

K: Miks ei ole vaja palju erinevaid nimisõnu?

K: Millised on mõned näited pronoomenitest?

Otsing