Langevari ehk langeparafraktsioon on seade, mis kasutab õhu vastupanu (tõmbejõudu) õhus liikuva eseme kiiruse vähendamiseks, et tagada ohutu ja kontrollitud laskumine maapinnale. Tavaliselt on selleks kurrutatud või lahtine kangasvorm — nn langevarju koonus või tiib — mis avanedes suurendab õhuvastupanu ja vähendab langeja kiirust. Langevarjude abil evakueeritakse inimesi ja kaupa suurtelt kõrgustelt (näiteks õhusõidukitest) ja neid kasutatakse laialdaselt nii sõjalises, tsiviil- kui ka vabaaja-kasutuses.

Etymoloogia

Sõna "parachute" pärineb prantsuse keelest ja koosneb kahest osast: parer (kaitsta, eemale tõrjuda) + chute (langemine). Eesti keeles on sellest tulenenud nimetus langevari — sõna otseses mõttes "lange-vari", mis kirjeldab seadme eesmärki: pidurdada kukkumist.

Ajalugu lühidalt

Parachute-idee on vana: mitmes maailma paigas on kirjeldusi ja jooniseid jäikade varjude moodi konstruktsioonidest. Kuulsaim varajane visand on Leonardo da Vinci skeem Codex Atlanticusest (fol. 381v) umbes 1485. aastal — tema kujutatud püramiidi-kujuline langevari põhines kandilisel raamistikul. Selle kujunduse võimalikkust testiti hiljem katsetes; näiteks 2000. aastatel tehti praktilisi katsehüppeid, mis näitasid, et ka selline kuju võib toimida.

Kaasaegse, raamita ja õhust täituvate langevarjude arendus algas 18.–19. sajandil: Louis-Sébastien Lenormand kasutas terminit "parachute" ja tegi avalikke demonstratsioone, hiljem tegi André-Jacques Garnerin (1797) esimese teadaoleva õhust hüppe raamistatud konstruktsioonita langevarjuga. 20. sajandil arenesid välja erinevad materiaalid (siidilt nailonile ja ripstop-kangastele), ning 1960.ndatel ja hiljem leiutati manööverdatavad "parafoil" ehk ram-air tüüpi langevarjud (tuntud ka kui pooljäigad tiibad), mille autoriks on peetud Domina C. Jalbertit.

Ehitus ja peamised osad

Tavapärane langevari koosneb järgmistest osadest:

  • Katuse-/vari-kuju (canopy) — kangas, mis tekitab õhuvastupanu; kujult võib olla ümmargune, ristloo, risttahuline või ram-air (ristlõikega tiib).
  • Riputusliinid — ühendavad koopa sangadega (risers) ja kannavad koorma raskuse canopy'le.
  • Risers ja sangad — metall- või polümeerist aasad, mis ühendavad riputusliinid inertse kinnitusega turvavöö või kasti külge.
  • Kandekast/konteiner — seljakotilaadne korpus, mis hoiab pealkuva ja varuvarju ning sisaldab avanemissüsteemi (nt ripcord, pilot chute).
  • Avanemissüsteem — pilot chute (väike algvari), staatiline nöör või drogue, mille abil peavarju õhu sisse kastetakse; ram-air süsteemidel kasutatakse tiiva ühtseks avamiseks sliderit.
  • Varuvarju — täiendav ja eraldi pakitud langevari hädaolukorda varuks; sageli on ka automaatne aktiveerimisseade (AAD).

Tööpõhimõte

Langevari vähendab langeja kiirust, suurendades õhuvastupanu. Kui langevari avaneb, tekib varju pinnal kõrgem rõhk õhus, mis tekitab tõstejõu (lift) ja takistab vabalangemise kiirenemist. Ümmargused ja risttahulised varjud annavad peamiselt pidurduse ja stabiilsuse; ram-air varjud toimivad nagu tiivad — neil on esi- ja tagasilahendusega kambrid, mille täitmisel tekib kontuur, mis võimaldab manööverdamist ja õrnemaid maandumisi.

Avanemismeetodid sõltuvad hüpeviisist:

  • Staatiline nöör — sõjaväelised langevarjurid kasutavad seda meetodit: nöör on kinnitatud lennuki külge ja käivitab avamise automaatselt, kui hüpata välja.
  • Pilot chute / ripcord — sportlased tõmbavad algvari välja, mis omakorda toob peavarju välja ja täidab selle õhuga.
  • Drogue — kasutatakse suure kiirusega avamisel (nt langelevatel sõidukitel või hüpete korral, kus on vaja aeglast ja kontrollitud peavarju avamist) või kosmoses hoidmiseks ja stabiliseerimiseks.

Kasutusalad

Langevarjuhüpped on populaarne vabaaja- ja spordiala (tuntumalt suusahüpete, tandemhüpped, vabalangemine ja täpsuslangemine). Langevarjurid on ka sõdurid, kes sooritavad õhult laskumise taktikalistel missioonidel (airborne operations).

  • Sõjaväe langevarjurid ja üksused (airborne ja rangers)
  • Tsiviil- ja sporthüpped (tandem, vabalangemine, täpsushüpped)
  • BASE-hüpped (mäelt, sillalt, hoonelt jne.) ja eksperthüpete harrastus
  • Kaupade ja varustuse langetamine (humanitaarabi, sõjaline logistika)
  • Kui osana õhusõidukite pidurdussüsteemidest — näiteks maandumisel kasutatavad piduri-langevarjud kiiruse vähendamiseks
  • Kosmosetööstus: kosmosesüstiku või kapsli laskumisel kasutatakse eriastmes langevarusid (drogues + peavarjud) laskumise ja maandumise stabiliseerimiseks
  • Pääste- ja evakuatsioonisüsteemid — näiteks helikopteritest või kõrgel asuvatest ehitistest evakueerimine eritingimustes

Turvalisus ja hooldus

Täiustatud turvasüsteemid ja standardid on muutnud langevaruhüpped suhteliselt ohutuks, kuid nõuavad hoolikat ettevalmistust:

  • Hüpetel kasutatakse alati peavarju ja varuvarju; varu võib olla automaatselt aktiveeruv (AAD), mis avab varu, kui hüppaja ei saa seda ise teha.
  • Regulaarne kontroll ja hooldus: riie, õmblused, liinid ja mehhanismid kontrollitakse ja remonditakse vastavalt soovitatavale ajakavale.
  • Õige pakkimine: langevarju tuleb professionaalselt pakkida, et avamine oleks usaldusväärne.
  • Treening ja sertifitseerimine: nii sõjaväes kui tsiviilspordis nõutakse koolitust ning tunnistust vastavalt hüppe tüübi ja vastutuse tasemele.

Muud tähelepanekud

Moodne langevari on tehnoloogiliselt mitmekesine: algidest ja lihtsatest ringvarjudest kuni kõrgtehnoloogiliste ram-air parafoilideni, mis võimaldavad täpset maandumist ja pikki liugeid. Riided ja materjalid on muutunud — siidist sai eelkõige 20. sajandi algusest nailon ja tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid ripstop-tekstiile. Samuti on tööstusharudes paranenud arvutuslik modelleerimine ja tuuletunnelitestid, mis parendavad konstruktsioonide ohutust ja jõudlust.

Kuigi langevarju põhiline ülesanne on kiiruse vähendamine ja maandumise võimaldamine, võimaldab tänapäevane disain ka suur kontrollitavus ja manööverdus — seetõttu on osa kaasaegsetest langevarjudest tuntud kui pooljäigad tiivad või parafoildid, mis sarnanevad tiibadega ja võivad sooritada täpseid maandumisi ning maandumisel pehmet pidurdust.

Lisaks ajaloolistele visanditele on pärisvaraline arendusgi toonud kaasa palju uuendusi, mis teevad langevarjudest tänapäeva päästetehnika ja vabaaja-sportide lahutamatu osa.