Azuki oad on punakaspruuni värvi oad, mida kirjutatakse sageli ka adzuki või aduki. Botaaniliselt kuuluvad nad liiki Vigna angularis ja on väikesed, ovaalsed ning silmatorkavalt punaka koorega. Seda uba kasvatatakse laialdaselt Ida-Aasias ja Himaalajas.

Kasutus köögis

Azuki ube kasutatakse nii magusates kui ka soolastes roogades, kuid kõige levinum on nende kasutamine magustoitudes. Sageli keedetakse seda koos suhkruga, et valmistada punast oapastat (jaapani keeles anko), mida kasutatakse paljudes traditsioonilistes magustoitudes. See pastatüüp on jaotatud peenemaks (koshian) ja tükilisemaks (tsubuan).

  • Jaapanis kasutatakse anko-d vahtrategelastes nagu dorayaki, taiyaki, mochi ja köögis tuntud maiustustes; samuti tähistab azuki riisiga (sekihan) pidupäevi.
  • Hiinas ja Taiwani köögis tehakse magusaid ubesuppe ja täidiseid mooncake'idele.
  • Koreas on tuntud patbingsu (purustatud jää ja azuki täidisega) ning soojad patjuk tüüpi ubupuderid.
  • Vietnami ja teiste Ida-Aasia piirkondade magustoidud (näiteks chè) kasutavad samuti azuki ube.
  • Lisaks magustoitudele kasutatakse azuki ube mõnikord ka salatites, hautistes või idandatult köögiviljasarnaste lisanditena.

Ajalugu ja levik

Azuki ubadel on pikk ja mitmekesine ajalugu ning neid on kasvatatud ja töödeldud Ida-Aasias sajandeid. Ube on leitud arheoloogilistes leidudes Himaalaja ja Ida-Aasia piirkondadest, mis viitab sellele, et neid on seal ajalooliselt oluline osa toidukultuurist. Aja jooksul levisid azuki-retseptid ja -töötlemise viisid üle riikidepiiride, moodustades kohalikke variante ja traditsioone.

Toiteväärtus ja tervis

Azuki oad on toitainerikkad: nad sisaldavad rohkelt taimevalku, kiudaineid, kompleksi B-vitamiine, rauda, magneesiumi ja folaate. Nende kiudainesisaldus aitab seedimist ning oad on üldiselt madala rasvasisaldusega. Mõnes traditsioonilises meditsiinis on azuki ube kasutatud neerude või veepeetuse leevendamiseks, kuid selliseid kasutusviise soovitatakse alati hinnata koos meditsiinitöötajaga.

Kuidas azuki ube ette valmistada ja säilitada

  • Enne keetmist võib ube 1–2 tundi leotada, et vähendada keetmisaega. Mõned retseptid nõuavad pikemat leotamist või ööpäevast leotust.
  • Keetmine pliidil kestab sõltuvalt leotamisest tavaliselt 45–90 minutit; aeglasemas pajas või potis võib kuluda kauem. Kiirkeedupotis valmivad nad oluliselt kiiremini (20–30 minutit).
  • Suhkrustatud oapasta valmistamiseks keeda ubad pehmeks, kurna ja purusta või sõelu, seejärel keeda koos suhkruga soovitud konsistentsini.
  • Valmistatud oapastat saab hoida külmikus kuni paar päeva ning sügavkülmutada pikemaks säilitamiseks.

Sortid ja variatsioonid

Kuigi tavaliselt mõeldakse azuki all punast sorti, on olemas ka teisi värvitoone (nt mustad, valged või pikk-kirju variandid) ning eri piirkondades eelistatakse erinevaid sorditüüpe sõltuvalt maitsest ja tekstruurist.

Kokkuvõtvalt on azuki/adzuki oad mitmekülgne ja kultuuriliselt tähtis uba Ida-Aasia köögis: neid kasutatakse nii magustoitudes kui ka mõnikord soolastes roogades, ning nende pehme magus maitse ja toiteväärtus teevad neist populaarse koostisosa traditsioonilistes retseptides.