Ad astra on ladinakeelne väljend, mis tähendab sõna-sõnalt "tähtede juurde" või lühemalt "tähtede poole". Grammatiliselt koosneb fraas eelseisvast eessõnast ad (liikumist väljendav eessõna, võtmas akusatiivi) ja sõnast astra (neutrum mitmuse akusatiiv, algvorm astrum) — seega "liikumine tähtede suunas". Figuriivselt kasutatakse seda väljendit sageli tähenduses "suunduda suuremate saavutuste, au või kõrgemate eesmärkide poole".
Väljend on tuntud klassikalisest ladina kirjandusest. Vergiliuselt tuletatakse näiteks fraasi "sic itur ad astra" — seda tõlgitakse sageli "niiviisi jõutakse tähtede juurde" või "nii käiakse tähtede poole" (kirjanduslikus kontekstis Aeneise tekstis). Samuti esineb Vergiliusel õhustatult sarnane kujundus "opta ardua pennis astra sequi", mida võib tõlkida "soov (on) järgida kõrgeid/tõusevaid tähti tiibade abil" (sarnane kujund kõrgete püüdluste ja pingutuse kirjeldamiseks).
Teine tuntud paralleelne kõneviis on Seneca noorem, kellelt pärineb fraas non est ad astra mollis e terris via — "maa pealt ei ole lihtne tee tähtedeni" või "ei ole kerge tee maapinnalt tähtede juurde" (kasutatakse tähendamaks, et suurtele saavutustele jõudmine nõuab vaeva ja vastupidavust).
Variandid ja tänapäevane kasutus
Väljendist on tekkinud mitu levinud kõnekujundit ja mototähendusega fraasi, näiteks:
- Per aspera ad astra — "raskustest/takistustest tähtede juurde" (tähendab "raskuste kaudu au või kõrgemate eesmärkideni");
- Ad astra per aspera — sama sisu, teises sõnajärjes;
- Per ardua ad astra — "raskuste/vaevade kaudu tähtede juurde" (see vorm on tuntud näiteks kui Briti kuningliku õhujõu, Royal Air Force'i, motto).
Tõlgendused ja tähenduslik sügavus
Kuigi sõna-sõnalt tähendab ad astra "tähtede juurde", kandub fraas kultuuriliselt laiemasse tähendusse: see viitab ambitsioonile, ahendamatule taotlusele, saavutustele ja sageli ka sellele, et edu saavutamiseks tuleb läbida raskusi. Klassikalises kirjanduses kasutati sarnaseid fraase sageli kujundlikult, et kirjeldada kangelaslikkust, saatust või jumalikku kõrgust.
Lühike hääldus- ja stiilinõuanne
Ladina keele klassikalise häälduse järgi hääldatakse ligikaudu [ad 'astra] ( rõhk teisel silbil). Kirjanduslikes või motootähtsuses kasutatav väljend säilitab oma formaalse ja veidi piduliku kõla ka tänapäeva keeltes.
Kokkuvõtlikult on Ad astra lühipädev ja mitmekihiline ladinakeelne väljend, mis sobib nii sõnasõnaliseks kasutuseks ("tähtede juurde") kui ka metafoorseks väljenduseks kõrgete eesmärkide ning raskuste kaudu saavutatava õilisuse kirjeldamiseks.