Kreeka keele romaani keelestamine

Kreeka keele ladestamine on viis, kuidas kirjutada kreeka keelt (kas vana- või uuskreeka keelt) ladina tähestikuga. Seda saab teha kas tähtede kujutamise (nn transliteratsioon) või helide kujutamise (nn transkriptsioon) teel. Kreeka nime Ἰωάννης võib translitereerida kui Johannes, millest sai tänapäeva inglise keeles John. Kaasaegses kreeka keeles kirjutatakse see üldiselt Γιάννης, mis translitereeritakse Yanniseks. Meessoost kreekakeelne sõna Ἅγιος või Άγιος võib esineda erinevalt kui Hagiοs, Agios, Aghios või Ayios või olla lihtsalt tõlgitud kui "Püha" või "Püha" kreeka kohanime ingliskeelsetes vormides.

Kreeka nimede traditsioonilised ingliskeelsed esitusviisid pärinevad antiikajal kehtestatud Rooma süsteemidest. Rooma tähestik ise oli kumaeuse tähestiku vorm, mis oli välja töötatud euboeuse kirjaviisist, mis hindas Χ kui /ks/ ja Η kui /h/ ning kasutas Λ ja Σ variante, millest said L ja S. Kui seda kirjaviisi kasutati klassikalise kreeka tähestiku kirjutamiseks, asendati ⟨κ⟩ ⟨c⟩, ⟨αι⟩ ja ⟨οι⟩ muutusid ⟨æ⟩ ja ⟨œ⟩ ning ⟨ει⟩ ja ⟨ου⟩ lihtsustati ⟨i⟩ (harvemini - vastavalt varasemale hääldusele - ⟨e⟩) ja ⟨u⟩. Aspireeritud konsonandid nagu ⟨θ⟩, ⟨φ⟩, algus-⟨ρ⟩ ja ⟨χ⟩ kirjutati lihtsalt välja: ⟨th⟩, ⟨ph⟩, ⟨rh⟩ ja ⟨ch⟩. Kuna ingliskeelne ortograafia on võrreldes kreeka originaaliga nii palju muutunud, annab tänapäeva teaduslik transliteratsioon nüüd tavaliselt ⟨κ⟩ kui ⟨k⟩ ja diftongid ⟨αι, η, ει, ου⟩ kui ⟨ai, oi, ei, ou⟩. Ka tänapäeva teadlased annavad ⟨χ⟩ üha enam tagasi kui ⟨kh⟩. kreeka keele helid muutusid: Uus-kreeka keel kõlab teisiti kui vanakreeka keel. See on mõjutanud ka inglise keeles ja teistes keeltes kasutatavaid liitsõnu. See viis 19. ja 20. sajandil erinevate nimede ja kohanimedega seotud romaniseerimiseni. Kreeka Standardiorganisatsioon (ELOT) andis 1983. aastal koostöös Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooniga (ISO) välja oma süsteemi. See süsteem võeti (väikeste muudatustega) vastu 1987. aastal Montrealis toimunud ÜRO viiendal geograafiliste nimede standardimise konverentsil, 1996. aastal Ühendkuningriigi Briti ametliku geograafiliste nimede alalise komitee (PCGN) ja Ameerika Ühendriikide geograafiliste nimede nõukogu (BGN) ning 1997. aastal ISO enda poolt. Ametlikel eesmärkidel (nagu passid ja isikutunnistused) kasutatavate nimede latiniseerimisel tuli Kreekas kasutada ELOT-süsteemi kuni 2011. aastani, mil õiguslik otsus lubas kreeklastel kasutada ebaregulaarseid vorme (näiteks "Demetrios" Δημήτριος jaoks) tingimusel, et ametlikes isikutunnistustes ja dokumentides on loetletud ka standardvormid (näiteks "Demetrios VÕI Dimitrios"). Teised romaniseerimissüsteemid on BGN/PCGNi varasem, 1962. aasta süsteem ja Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni ja Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogu kasutatav süsteem.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kreeka keele latiniseerimine?

K: Kuidas seda saab teha?

K: Mis on näide transliteratsioonist inglise keeles?

K: Mille poolest erineb tänapäeva kreeka keel vanakreeka keelest?

K: Kes andis välja oma süsteemi nimede romaniseerimiseks ametlikel eesmärkidel?

K: Millal võtsid erinevad organisatsioonid ELOTi süsteemi kasutusele?

K: Kas kreeklased võivad oma nimede ametlikul kirjutamisel kasutada ebaregulaarseid vorme?

Otsing