Roosiidid — definitsioon: suur õistaimede klaster, liigid ja ajalugu
Roosiidid: suur õistaimede klaster (~70 000 liiki) — 17 järjestust, 140 perekonda ja kriidiajastust pärinev ajalugu. Tutvu liigituse, evolutsiooni ja fossiilidega.
Roosiidid on suur õistaimede klaster. Siia kuulub umbes 70 000 liiki, mis moodustab rohkem kui veerandi kõigist angiospermidest.
Roosiidid on jagatud 17 järjestusse. Need järjestused moodustavad kokku umbes 140 perekonda, sealhulgas kibuvitsa-kollased sidrunid. Roosiidid ja asteroidid on eudikootide seas kaugelt kõige suuremad kladeedid.
Fossiilsed roosiidid on teada kriidiajastust. Molekulaarkella hinnangute kohaselt pärinevad roosiidid kriidiaja apti- või albiaajast, 125-99,6 miljonit aastat tagasi (mya).
Kasutusel on kolm erinevat roosiidi määratlust. Mõned autorid lisavad roosiidide hulka ka Saxifragales'i sugukonna. Teised jätavad selle välja.
Mida roosiidid endast kujutavad?
Roosiidid ei moodusta ühtset morfoloogilist rühma – see on filogeneetiline klaster, mis ühendab väga erinevaid puhvrekke ja vorme: varreliike, põõsaid, puid ja ronitaimi. Kuigi morfoloogiliselt on liike väga palju ja varieeruvus suur, seovad neid geneetilised tunnused, mis on tuvastatud molekulaarsete uuringute abil. Roosiidid kuuluvad eudikootide suuremasse rühma ning nad on olulisel kohal taimede evolutsioonis ja tänapäevases ökosüsteemis.
Taksonoomia ja alamklasid
Traditsiooniliselt jaotatakse roosiidid mitmeks alamrühmaks; laialdasemalt tuntud jagunemine eristab kaks suurt alamklassi (näiteks fabidid ehk eurosids I ja malvidid ehk eurosids II) ning mõningaid baasgruppe nagu Vitales ja – sõltuvalt autorist – Saxifragales. Kokku hõlmab klaster umbes 17 järjestust ja ligikaudu 140 perekonda. Mõned tuntumad järjestused ja perekonnad on:
- Rosales (näiteks perekond Rosaceae – õunad, pirnid, kibuvitsad)
- Fabales (Fabaceae – kaunviljad: herned, oad, soja)
- Fagales (Fagaceae – tammid, pöögid)
- Brassicales (Brassicaceae – ristikulised, nt sinep)
- Sapindales (sh Rutaceae – tsitruselised, Anacardiaceae – india pähkel, vms)
- Malvales (Malvaceae – puuvill, kakaod ja mitmed dekoratiivtaimed)
Täpsed järjestuste nimed ja koosseis on uuemate taksonoomiliste uuringute ja APG (Angiosperm Phylogeny Group) klassifikatsioonide tulemusena mõnevõrra muutunud ning võib erinevates allikates varieeruda.
Fossiilne rekord ja evolutsioon
Roosiidide fossiilsed jäänused ulatuvad tagasi kriidiajasse, mis toetab molekulaarseid dateeringuid, mis paikestavad nende päritolu umbes 125–100 miljoni aasta tagusesse aega. Selle perioodi jooksul toimus angiospermide kiire levik ja spetsiatsioon, milles roosiidid mängisid olulist rolli. Hiljem on roosiidid mitmenäolise kohastumise tulemusena asustanud väga erinevaid nišše – metsastiku, savanni, kõrbekeskkondi ja rannikualasid.
Morfoloogilised ja ökoloogilised tunnused
Roosiidid on morfoloogiliselt väga heterogeensed: õied, lehed ja seemned võivad olla väga erineva ehitusega. Mõned levinud tunnused, mida sageli kohtub, on kahepoolne või lõhestunud õieehitus, suhkrurikaste ja toitaineterikaste seemnete olemasolu või klastriline õisikustruktuur, kuid need ei kehti universaalselt kõigi rühmade kohta. Ökoloogiliselt on roosiidid levinud kogu maailmas – paljud liigid on puu- ja põõsataimed, mitmed on põllukultuuride olulised liigid, teised on kohastunud spetsiifilistele ökosüsteemidele.
Majanduslik ja kultuuriline tähtsus
Roosiidide hulka kuuluvad paljud inimtoiduks, tööstuseks ja aianduseks olulised perekonnad: kaunviljad (valgu- ja lämmastikusalvestajana olulised), õunad ja marjad (Rosaceae), tsitruselised (Rutaceae) ning mitmed puit- ja dekoratiivtaimed. Need rühmad on mitmetes kultuurides tähtsal kohal nii toidu, materjali kui ka esteetika tõttu.
Määratlusvaidlused
On kolm peamist viisi roosiidide suhtes taksonoomiliselt läheneda: kitsam, mis tugineb rangelt monofüleetilisele (kroonrühma) määratlusele; laiem, mis hõlmab lisaks kroonrühmale ka teatud lisaordineid või -perekondi (nt Saxifragales mõnedes käsitlustes); ja filogeneetiline/ümberdefineeritud jaotus, mis tugineb molekulaarsetele puudele ning võib eri autoritel erineda. Sellepärast näebki taksonoomilises kirjanduses vahel variante – mõned autorid lisavad teatud rühmad roosiidide hulka, teised mitte.
Kokkuvõtlikult on roosiidid üks angiospermidest suurimaid ja mitmekesisemaid klaste, mille laialdane levik ja ökoloogiline mitmekesisus muudavad nad oluliseks nii teaduslikus kui praktilises vaates.
Otsige