Bando kickboxing – definitsioon, ajalugu, reeglid ja kaitsevahendid

Bando kickboxing on Birma võitluskunsti bando kaasaegne konkurent ja selle põhjal kujunenud sportlik täiskontaktne võitlusstiil, mida Euroopas mõnikord kutsutakse ka "nelja käega birma poksiks". See stiil ühendab löögid kätega ja jalalihastega ning on arenenud mitmete täiskontakti võitluskunsti traditsioonide põhjal. Tänapäeval eksisteerib bando kickboxing nii harrastus- kui võistlusvormina, kus rõhk on tehnilisel oskusel, vastupidavusel ja turvalisusel.

Definitsioon ja iseloomustus

Bando kickboxingis kasutatakse käte ja jalgade kombinatsioone: hoidvaid ja löövaid tehnikat, mis on pärit bando ja sarnastest birma stiilidest, kuid kohandatud spordivõitluseks. Võistlustel ja treeningutel pööratakse tähelepanu:

• löökide täpsusele ja tehnikale;
• võitluse kontrollile ja ohutusele;
• vastasele survet tekitavale liikumisele ja kaitsele.

Ajalugu

Bando juured on Birmas (Myanmar), kust need tehnikad on levinud erinevatesse võitluskunsti traditsioonidesse. 20. sajandi keskpaigas ja lõpus levisid idamaised võitlusstiilid Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse ning 1960.–1970. aastatel hakkasid tekkima täiskontakti spordialad, mis segasid kohalikke ja idamaised mõjusid. Selle protsessi käigus arenesid välja mitmed kickboxingu variandid ning bando-põhised tehnikad andsid inspiratsiooni ka mõnedele tänapäevastest bando kickboxingu vormidest. Mõned allikad mainivad ka seoseid lethwei ja teiste Birma stiilidega, ning arengus on olnud mõjutusi ka lääne täiskontaktspordist.

Võistlusvormid ja reeglid

Võistlustel eristatakse tavaliselt kahte peamist formaati:

• Kontrollitud bando kickboxing (kerge kontakt) – lööke sooritatakse kontrollitult, eesmärgiga puudutada vastast ja näidata oskust, mitte põhjustada suuri vigastusi. See sobib algajatele, noortele ja harrastajatele.
• Full contact bando kickboxing – täiskontakti vorm, kus löögid võivad olla kõvasti jõustatud ning sobib täiskasvanud ja kõrgema tasemega võistlejatele. Siin kehtivad rangemad reeglid ja tugevam meditsiiniline kontroll.

Üldised võistlusreeglid võivad varieeruda, kuid tavaliselt sisaldavad need:

• mängu pikkus ja ringide arv (näiteks 3–5 raundi, iga raund 2–3 minutit vastavalt võistluse tasemele);
• punktisüsteem, mis hindab puhast kontakti, tehnikat, agressiivsust ja ringikontrolli;
• lubatud tehnikad – löögid rusikaga, küünarnukid (sõltuvalt reeglist), põlvelöögid ja jalalöögid konkreetsetesse kehapiirkondadesse;
• keelatud tehnikad – silma torkimine, juustest sikutamine, pea vastu maad viskamine, kukkumisel ohtlikud käitumised, löögid kukesse ja teised ohtlikud pehmendamata rünnakud; sageli on keelatud ka pea- või kurgu löögid ilma kindla reeglistiku järgi lubamata;
• massi- ja vanuseklassid ning meditsiinilised tingimused osalejate jaoks;
• kohtuniku ja arsti kohalolek võitluse ajal ning hädaolukorra protseduurid.

Kaitsevahendid ja varustus

Kaitsevahendid on bando kickboxingis olulised, eriti kontrollitud ja noorte võistluste puhul. Nende kandmine sõltub võistlusreeglitest, vanusegrupist ja kontaktitasemest. Peamised kaitsevahendid on:

• Poksikindad – randme- ja käekaitseks ning löökide summutamiseks;
• Kiiver – peavigastuste vähendamiseks (eriti noorte ja amatööride puhul);
• Plastron (rinna- ja kõhukaitse) – kere kaitseks, eriti naisvõistlejatele ja noortele;
• Säärekaitsmed – jalalöökide põhjustatud vigastuste vähendamiseks;
• Suukaitse – hammaste ja suu kaitseks; kohustuslik enamikus täiskontakti reeglites;
• Häbemekaitse (kaitsik) – meeste puhul kohustuslik;
• Jalakaitsed või spetsiaalsed sussid – sõltuvalt reeglitest ja võistluse pinnast.

Võistlusplats ja turvalisus

Võitlus võib toimuda kas matil või ringis (rõngaspuudega platvorm). Valik sõltub reeglitest ja ürituse tüübist. Enne igat võitlust tehakse meditsiiniline kontroll, kontrollitakse kaaluklassi ja varustuse nõuetele vastavust. Kohtunikud jälgivad reeglite järgimist, annavad hoiatuse, penaliseerivad ja vajadusel diskvalifitseerivad võistlejaid ebaausate või ohtlike vigade puhul.

Treening ja ohutus

Treeningutes rõhutatakse tehnika ladusust, soojendust, vastupidavust ja kaitseoskusi. Treenerid õpetavad ka enesekaitset, vigastuste ennetamist ja esmaabi põhitõdesid. Hea treeningprogramm sisaldab:

• õiget soojendust ja venitust;
• tehnilist treeningut (kombinatsioonid, jalalöögid, kaitsetehnika);
• sparringut kontrollitud tingimustes;
• füüsilist ettevalmistust (jõud, kiirus, vastupidavus).

Kokkuvõtlikult on bando kickboxing mitmekülgne võitlusspordiala, mis ühendab birma traditsioone ja tänapäevaseid võistlusreegleid. Sõltuvalt reeglistikust ja tasemest võib see pakkuda nii harrastussportlastele kui ka professionaalidele väljakutseid, kuid alati tuleb prioriteediks seada ohutus ja reglementeeritud treeningud.

Lisaksle võib huviline uurida seoseid teiste idamaiste stiilidega ja nendega seotud ajaloolist tausta – näiteks mainitakse vahel seosesid lethwei ning kaasaegsete kickboxingu suundadega, nagu kickboxingu variandid Ameerikas ja Euroopas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bando kickboxing?

K: Millal sündis bando kickboxing?

K: Millised on bando kickboxingu kaks võitlusvormi?

K: Mis on kontrollitud bando kickboxing?

K: Kellele on täiskontaktiga bando kickboxing mõeldud?

K: Millised on bando kickboxingu võistluste muutuvad reeglid ja tingimused?

K: Millised on mõned näited kaitsevarustuse kandmisest bando kickboxingu võistlustel?

Otsing