Salajane jagamine
Saladuse jagamist kasutatakse terminina, mis viitab viisidele, kuidas jagada saladust paljude inimeste vahel. Iga inimene teab osa jagatavast saladusest, kuid mitu inimest peavad tegema koostööd, et saladus uuesti üles ehitada. Ühe inimese teadmistest üksi ei piisa saladuse rekonstrueerimiseks. Adi Shamir ja George Blakley töötasid selle meetodi välja teineteisest sõltumatult 1979. aastal.
Üks näide, kus kasutatakse saladuse jagamist, on RSA krüptosüsteem. See kasutab salajast võtit. Kui see võti on jaotatud paljude inimeste vahel, ei saa ükski inimene allkirja anda. Isegi kui ühe inimese osa paljastatakse või kaotatakse, saavad paljud neist ikkagi allkirja anda. Seda kasutatakse sageli valdkondades, kus turvalisus on väga oluline, näiteks pankades või sõjaväes.
Diiler annab igale mängijale oma osa saladusest. Lihtsamal juhul saab mängijate osad kombineerida saladuse moodustamiseks, kuid iga osaga on lisainformatsioon. Ütleme, et saladus vajab viit osa ja kolm osa on teada. Sellise ülesehituse puhul on kahe puuduva osa äraarvamine lihtsam kui saladuse äraarvamine, kui ühtegi osa ei ole teada. Teise seadistuse kohta öeldakse, et see on infoteooria seisukohalt turvaline, sest kui teatakse osa nõutava arvu mängijate osadest, siis ei muutu saladuse äraarvamise raskus.
On olemas erinevaid turvalise salajase jagamise meetodeid.
Shamiri meetod
Selle meetodi puhul võib saladuse taastamiseks kasutada mis tahes t osa n-st. Idee seisneb selles, et t-1 astme polünoomi defineeritakse t punktiga polünoomil: Sirge defineerimiseks on vaja kahte punkti, kvadraatilise kõvera defineerimiseks kolme punkti, kuubilise jaoks neli punkti jne. Astme t-1 polünoomi defineerimiseks on vaja t punkti. Nii on võimalik moodustada polünoom, mille esimene koefitsient on saladus; koefitsiente on n juhuslikult valitud. Iga mängija saab ühe n koefitsiendist. Kui mängijaid on vähemalt t, saavad nad algse kõvera uuesti ehitada ja saada saladuse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on salajane jagamine?
V: Salajane jagamine on viis, kuidas jagada saladust paljude inimeste vahel. Iga inimene teab osa jagatavast saladusest, kuid mitu inimest peavad tegema koostööd, et saladus uuesti üles ehitada.
K: Kes töötas välja salajase jagamise meetodi?
V: Adi Shamir ja George Blakley töötasid 1979. aastal üksteisest sõltumatult välja salajase jagamise meetodi.
K: Milline näide on toodud, kus kasutatakse salajase jagamise meetodit?
V: RSA krüptosüsteem on toodud näitena, kus kasutatakse salajase jagamise meetodit. Selles kasutatakse salajast võtit, mis on jaotatud paljude inimeste vahel, nii et ükski inimene ei saa teha allkirja.
K: Miks on salajane jagamine oluline sellistes valdkondades nagu pangad või sõjavägi?
V: Salajane jagamine on oluline sellistes valdkondades nagu pangad või sõjavägi, sest see annab täiendava turvakihi. Isegi kui ühe inimese osa saladusest paljastatakse või kaob, saavad mitmed teised inimesed saladuse ikkagi rekonstrueerida.
K: Kuidas on saladuste jagamine lihtsamalt korraldatud?
V: Lihtsamas ülesehituses saab mängijate osad kombineerida saladuse moodustamiseks, kuid iga osaga kaasneb lisainformatsioon.
K: Mis vahe on lihtsama salajase jagamise seadistuse ja teise seadistuse vahel?
V: Lihtsam salajase jagamise seadeldis on infoteooria seisukohast vähem turvaline, sest kahe puuduva osa äraarvamine on lihtsam kui saladuse äraarvamine, kui osad ei ole teada. Teine seadistus on infoteooria seisukohast turvaline.
K: Kas on olemas erinevaid turvalise salajase jagamise tehnikaid?
V: Jah, on olemas erinevaid turvalise salajase jagamise tehnikaid.
