Shikasta on 1979. aasta ulmeromaan. Täielik pealkiri on Re: Shikasta. Briti Nobeli kirjanduspreemia laureaat Doris Lessing kirjutas selle esimese raamatuna oma viie raamatuga Canopus in Argos sarjast. Alfred A. Knopf avaldas selle esimesena Ameerika Ühendriikides 1979. aasta oktoobris. Jonathan Cape avaldas raamatu Ühendkuningriigis 1979. aasta novembris. Shikasta on ka romaanis esineva fiktiivse planeedi nimi.
Raamatu alapealkiri on: "Isiklikud, psühholoogilised, ajaloolised dokumendid, mis on seotud Johori (George Sherban) emissari (9. klass) 87. visiidiga viimse aja jooksul". Tekst kujutab endast koostatud dokumentide, raportite, kirjade ja kirjelduste kogumikku, mille kaudu antakse edasi kantud vaatenurk ja ajaline ülevaade Shikasta elust ning selle suhtest teiste galaktiliste jõududega.
Sisu lühidalt
Romaan jutustab planeedi Shikasta ajaloost ja saatustest, rõhutades kolme galaktilise impeeriumi – Canopus, Sirius – ning nende ühise vaenlase Puttiora mõju Shikastale. Tekstis esinevad aruanded ja päevikud, mille autoriteks on Canopea emissärid ja teised vaatlejad, kes kirjeldavad, kuidas Shikasta (sarnaselt Maale) läbib arengut, langust ja lõpuks katastroofilisi sündmusi. Romaan katab nii planeedi eelajalugu kui ka 20. sajandi sündmusi, mida nimetatakse raamatus "hävingu sajandiks" ning viib lõpuks viideteni apokalüpsise ja kolmanda maailmasõja võimaliku mõju kohta.
Stiil ja temaatika
Shikasta on üles ehitatud pseudo-dokumentaalse stiili kaudu: raamatusse on koondatud aruandeid, transkriptsioone, kirju ja katastroofi-analüüse, mis loovad tunde teisest, välisvaatlejast pärinevast ettekandest. Lessing kasutab Vana Testamendi lugusid ja kujunditiku, kombineerides neid kaasaegse teadusliku ja müstilise mõtlemisega. Teoses on selgeid mõjutusi Vana Testamendi motiividest ning autorile iseloomulikest vaimsetest ja müstilistest teemadest — sajasuv sisaldab ridade vahel viiteid sufismi ideedele. Lessing huvitus islami ja idamaiste vaimsuste teemadest eriti 1960ndatest alates, mis kajastub ka selles teoses.
Lessingi loominguline pööre
Shikasta tähistas Lessingi proosalises loomingus selget nihket realismilt ulmele. Enamik tema varasemaid teoseid on realistlikud romaanid ja memuaarid; Shikasta aga avardab tema uurimisinteresse kosmiliste jõudude, eetika ja inimkonna suuremate mustrite suunas. See samm jagas Lessingi lugejaskonda: mõne jaoks tundus uus suund värske ja julge, teistele aga võõras ja mõnikord kättesaamatu.
Vastuvõtt ja kriitika
Raamat tekitas tugevat vastukaja. Kriitikud ja lugejad hindasid Shikasta`i mitmeti:
- Mõned kiitsid romaani ambitsioonikuse ja ulatusliku visiooni pärast — täheldati, et Lessing näitab suurt pilti inimkonnast, ajaloost ja universumist. Üks arvustaja nimetas seda julgeks "ja häirivaks teoseks ühelt maailma suurelt elavalt kirjanikult".
- Teised kritiseerisid romaani masendava ja deterministliku tooniga: mõne lugeja arvates oli inimkonnal teoses liiga vähe vaba tahet, kuna inimeste elu ja arenguid näivad kontrollivat galaktilised impeeriumid ja kosmilised jõud.
- Samuti tõid arvustused välja raamatu eripärase vormi (dokumentaalsus, mitme hääle kasutus) — see tekitas mõne lugeja jaoks võõristust, ent ka tunnustust Lessingi kirjanikuvõimele eksperimenteerida vormiga.
Seos ülejäänud sarjaga
Shikasta ei jää sarjas üksikuks: sama maailm ja samad teemad ilmnevad ka teistes Canopus in Argos romaanides. Näiteks on Shikasta lugu uuesti jutustatud sarja kolmandas raamatus "Siriuse eksperimendid" (1980), kus sündmused vaadeldakse Siriuse perspektiivist. Shikasta esineb uuesti sarja neljandas raamatus "The Making of the Representative for Planet 8" (1982). Tsoonidest ja temaatilistest elementidest, mida Shikasta lühidalt mainib, kirjutatakse ka sarja teises raamatus "Kolmanda, neljanda ja viienda tsooni abielud" (1980). Kogu sarja võrgustik annab terviklikuma ettekujutuse Canopuse, Siriuse ja teiste jõudude eesmärkidest ja meetoditest.
Pärand ja tähtsus
Shikasta jääb üheks Lessingi kõige vaieldavamaks ja enim arutatud teoseks. See on oluline peatükk tema loomingus, kuna esindab tema kolmetist — katset siduda poliitilisi, vaimsuslikke ja kosmilisi küsimusi ulme vormiga. Raamat pakub palju tõlgendusvõimalusi nii lugejale kui ka akadeemilisele uurijale: teemade hulka kuuluvad vaba tahe vs. determinism, inimkonna vastutus, kultuuride ja vägivalla mustrid ning suhtumine kõrgematesse tsivilisatsioonidesse.
Kuigi Shikasta võib mõnele lugejale tunduda raske ja melanhoolne, on tema ulatus ja ambitsioon teinud sellest tänapäevalgi tihti loetava ja arutelu esilekutsuva teose Lessingi loomingust.