Külgvaksamine
Külgmine liikumine on mõnele maole omane liikumisviis. Nad kasutavad seda selleks, et liikuda üle lahtise või libe pinnase, näiteks liiva või muda. Seda kasutavad sageli Sahara sarvikviinamarja, Cerastes cerastes, ja külgkinnisus-krattnäärme, Crotalus cerastes, liikumiseks üle lahtise kõrbeliiva. Seda kasutavad ka mõned Kagu-Aasia maod, et liikuda üle loodete muda-alade. Teisi madusid saab eri määral edukalt sundida külgtuulega liikuma kunstlikul siledal pinnal. Külgtõmbumine ei ole ainus viis, kuidas maod saavad liival liikuda.
Külgmine kerimine toimub, tõstes lihtsalt kõik sama kallakuga segmendid maast lahti. Liikumisel on madu keha alati staatilises (erinevalt libisemisest) kontaktis maapinnaga. Pea justkui "visatakse" ettepoole ja keha järgneb, tõstetakse eelmisest asendist ja liigutatakse edasi, nii et see jääb maapinnale ettepoole, kus ta algselt oli. Samal ajal visatakse pea uuesti ettepoole. Sel moel liigub madu aeglaselt nurga all edasi, jättes endast maha enamasti sirged J-kujulised jäljed. Kuna madu keha on staatilises kontaktis maapinnaga, on jälgedes näha kõhu soomuste jäljed ja iga jälg on peaaegu täpselt sama pikk kui madu.
Allpool on jämedalt animeeritud joonis, mis näitab külgtõmbumist. Helepruunid alad on maha jäänud jäljed, mis näitavad, kus madu keha maapinda puudutab.
See liikumisviis ületab liiva või muda libeduse, sest see võimaldab ainult keha staatiliste osadega tõukuda. Kontaktpunktide staatilisust saab näidata külgkinnisema jälgedest, kus on näha iga kõhukilbi jäljend, ilma et see oleks määrdunud. Selle liikumisviisi kalorikulu on väga väike, vähem kui ⅓ sisalikule või maduile sama vahemaa läbimiseks vajalikust. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole tõendeid selle kohta, et külgtõmblemine oleks seotud kuuma liiva liikumisega.
külgvindi jäljed liivas
Crotalus scutulatus , Mojave-klapploom, külgkinnisuslane
Küsimused ja vastused
K: Milline liikumisviis on külgmine liikumine?
V: Külgtõmbumine on liikumisviis, mis on omane vaid mõnedele maodele.
K: Millised loomad kasutavad külgtõmblust?
V: Külgtõmmet kasutavad sageli Sahara sarvikviin, Cerastes cerastes, ja külgtõmbe-krääksmadu, Crotalus cerastes, et liikuda üle lahtise kõrbeliiva. Seda kasutavad ka mõned Kagu-Aasia maod, et liikuda üle loodete muda-alade. Teisi madusid saab erineva eduga sundida külgtuulega liikuma kunstlikul siledal pinnal.
K: Kuidas külgtuulestumine toimib?
V: Külgtõmbamine toimib nii, et kõik ühesuguse kaldega segmendid tõstetakse maapinnast üles ja pea visatakse ettepoole, samal ajal kui keha järgneb talle staatilises kontaktis maapinnaga. See tekitab rea enamasti sirgeid J-kujulisi radu, mis on peaaegu täpselt sama pikad kui madu ise.
K: Kas maod saavad liival liikuda ka muul viisil?
V: Jah, lisaks külgtõmbele on maodel ka muid võimalusi liival liikumiseks.
K: Kas külgtirvimise tagajärjel maha jäänud jäljed on määrdunud?
V: Ei, kuna iga jälg on tehtud staatiliste kokkupuutepunktidega madu kõhukilbide ja maapinna vahel, siis ei ole külgtirvimise tagajärjel maha jäänud jälgedel määrdumist.
K: Kas on tõendeid, mis näitavad, et kuum liiv mõjutab seda, kui hästi suudab madu külgkinni liikuda?
V: Ei, vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole tõendeid, mis näitaksid, et kuum liiv mõjutab seda, kui hästi suudab madu külgtõmmet sooritada.
K: Millised on selle liikumisviisi kalorikulud võrreldes sisalike või teiste madude liikumisega sarnastel vahemaadel?
V: Külgtõmbamise kalorikulu on väga väike võrreldes sisalike või teiste madude liikumisega sarnastel vahemaadel; see kulutab vähem kui ⅓ nende energiakuludest liikumiseks sarnastel vahemaadel.
