Madude külgkerimine ehk külgtõmbumine — liikumisviis liival ja mudas
Avasta madude külgkerimine ehk külgtõmbumine — kuidas nad liiguvad liival ja mudas, järel‑mustrid, energiasääst ning kohastumised praktiliste näidete ja selgitustega.
Külgmine liikumine ehk külgtõmbumine on mõnele maole omane liikumisviis. Nad kasutavad seda selleks, et liikuda üle lahtise või libeda pinnase, näiteks liiva või muda. Seda kasutavad sageli Sahara liigid, näiteks sarvikviinamarja, Cerastes cerastes, ja külgkriiks-krattnäärme, Crotalus cerastes, liikumiseks üle lahtise kõrbeliiva. Samuti on teada, et mõned Kagu-Aasia maod liiguvad sel meetodil üle loodete muda-alade. Teisi madusid saab eri määral edukalt sundida külgtõmbuma ka kunstlikul siledal pinnal. Külgtõmbumine ei ole aga ainus viis, kuidas maod liival liiguvad — nad kasutavad ka lateraalset kõverdumist (lateral undulation), konsert- ja pikendusliikumist vastavalt olukorrale.
Biomehaanika lühidalt
Külgtõmbumine põhineb sel lihtsal põhimõttel: madu tõstab järjestikku maast lahti kehaosi ning liigub nii, et ainult teatud kehaosad on korraga staatiliselt maapinnal. Pea liigub ette ja keha järgneb, samal ajal kui eelmised kontaktpunktid jäävad maapinnale ja tekitavad haarde. Seega ei libise kogu keha püsivalt vastu pinda — ainult kontaktpunktid annavad tõuke, samal ajal kui ülejäänud keha tõuseb ja nihkub ettepoole. Sellise liikumise tulemusena jätab madu maha osaajaliselt paiknevaid, sageli sirgeid või J-kujulisi jälgi.
Jäljed ja tuvastamine
Jäljed on tihti hästi eristatavad: kuna keha kontaktpunktid on staatilised, on nendest näha iga kõhukilbi järelmuster — need võivad jääda puhta, terava jäljena, ilma hõõrdejäljeta, mis tekiks libisemisel. Jälje pikkus vastab peaaegu täpselt naha kontaktis oleva kehaosa pikkusele, mistõttu jälje mõõtmetest saab umbkaudu hinnata madu suurust ja liikumissuunda.
Miks see töötab lahtisel pinnasel
Külgtõmbumine on tõhus liival ja mudas, sest ainult staatilised kontaktpunktid kannavad koormuse ja annavad tõuke — see vähendab libisemist ja pinnase kohevusele avalduvat koormust. Kui madu kogu keha ulatuses libiseks, vajuks või libiseks ta kergemini lahtisel pinnasel. Kontaktpunktide paiknevus ja järjestus annavad piisava haarde ilma, et madu keha intensiivselt pinnast lõhuks.
Energiasääst ja müüdid
See liikumisviis on kütusesäästlik: külgtõmbumise energiakulu on väga väike — uuringutes on näidatud, et see võib olla märgatavalt (näiteks alla 1/3) madalam kui sama teepikkuse läbimiseks vajalik energiahulk mõnel teisel maol või sisalikul. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole aga tõendeid selle kohta, et külgtõmbumine oleks spetsiaalselt seotud kuuma liiva vältimisega — kui põhjus oleks vältida kuumust, näitaksid käitumuslikud ja termoreguleerivad mustrid selgema seose, mida uuringud ei kinnita.
Rakendused ja uurimistöö
Biomehaanika ja kontrollimehhanismid, mida madud külgtõmbumisel kasutavad, on inspireerinud ka robotehnika uurijaid — nii on loodud roomikroboteid, mis matkivad seda liikumist, et liikuda stabiilselt lahtisel või libedal pinnasel (liiv, muda, lumised pinnad). Need robotid aitavad uurida nii madude liikumise täpsemat mehhanikat kui ka pakuvad praktilisi rakendusi pääste- ja maastikuuurimistöödes.
Kuidas käituda ja mida jälgida
Kui kohtad kuivi lahtisi jälgi või külastad kõrbepiirkonda, märka jälgede suunda ja kuju — J-kujulised või kaldus sirged triibud viitavad sageli külgtõmbumisele. Ära ürita madusid häirida: kuigi paljud külgtõmbujad (nt Crotalus cerastes ja Cerastes cerastes) ei otsi inimestega konfliktset kontakti, on need siiski metsloomad ja nende läheduses tasub hoida ohutut kaugust ning käituda tähelepanelikult.
külgvindi jäljed liivas
Crotalus scutulatus , Mojave-klapploom, külgkinnisuslane
Küsimused ja vastused
K: Milline liikumisviis on külgmine liikumine?
V: Külgtõmbumine on liikumisviis, mis on omane vaid mõnedele maodele.
K: Millised loomad kasutavad külgtõmblust?
V: Külgtõmmet kasutavad sageli Sahara sarvikviin, Cerastes cerastes, ja külgtõmbe-krääksmadu, Crotalus cerastes, et liikuda üle lahtise kõrbeliiva. Seda kasutavad ka mõned Kagu-Aasia maod, et liikuda üle loodete muda-alade. Teisi madusid saab erineva eduga sundida külgtuulega liikuma kunstlikul siledal pinnal.
K: Kuidas külgtuulestumine toimib?
V: Külgtõmbamine toimib nii, et kõik ühesuguse kaldega segmendid tõstetakse maapinnast üles ja pea visatakse ettepoole, samal ajal kui keha järgneb talle staatilises kontaktis maapinnaga. See tekitab rea enamasti sirgeid J-kujulisi radu, mis on peaaegu täpselt sama pikad kui madu ise.
K: Kas maod saavad liival liikuda ka muul viisil?
V: Jah, lisaks külgtõmbele on maodel ka muid võimalusi liival liikumiseks.
K: Kas külgtirvimise tagajärjel maha jäänud jäljed on määrdunud?
V: Ei, kuna iga jälg on tehtud staatiliste kokkupuutepunktidega madu kõhukilbide ja maapinna vahel, siis ei ole külgtirvimise tagajärjel maha jäänud jälgedel määrdumist.
K: Kas on tõendeid, mis näitavad, et kuum liiv mõjutab seda, kui hästi suudab madu külgkinni liikuda?
V: Ei, vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole tõendeid, mis näitaksid, et kuum liiv mõjutab seda, kui hästi suudab madu külgtõmmet sooritada.
K: Millised on selle liikumisviisi kalorikulud võrreldes sisalike või teiste madude liikumisega sarnastel vahemaadel?
V: Külgtõmbamise kalorikulu on väga väike võrreldes sisalike või teiste madude liikumisega sarnastel vahemaadel; see kulutab vähem kui ⅓ nende energiakuludest liikumiseks sarnastel vahemaadel.
Otsige