Mägi 60 (Ypres) — tunnelikaevandused ja miinilahingud 1914–1915
Mägi 60 (inglise keeles Hill 60) oli 1860ndatel aastatel raudteeliini kaevetööde käigus tekkinud kunstlik vall või künka, mis paiknes Ypresist kagus. Künka kõrgus oli umbes 150 jalga (ligikaudu 45–50 m) – see muutis selle väga väärtuslikuks strateegiliseks kõrgendikuks Flandria tasandikul, kus kõrgema positsiooni omamine andis vaate- ja tuleülestunnetuse. Sakslased vallutasid Mäe 60 1914. aasta detsembris ning kasutasid seda oma rindepoisi kaitsmiseks ning vaatluspunktina.
Kaevandamine ja miinilahing 1915. aasta aprillis
Brittide eesmärk oli mägi tagasi vallutada ja selleks kasutati kaevandamist ehk tunneldamist. 1915. aasta aprillis alustasid Briti insenerid ja spetsiaalsed tunnelfirmad mäe all ulatuslikke maa-aluseid kaevetöid. Tunneldati nii mäe sisse kui selle alla, et viia lõhkeaine laenguid otse tipu alla. Operatsiooni käigus paigutati mäe alla mitu suurt miinilaengut; ühe suurema rünnaku ajal detoneeriti kokku viis miini, mis hävitasid Mäe 60 tipu ning lõid brittidele võimaluse rünnata ja vallutada kaotatud positsioon.
Tunnelimehed ja nende oskused
Kõik mehed, kes liitusid tunnelfirmadega, olid kogenud kaevurid: nad tulid Northumberlandi söekaevandustest, Manchesteri kanalisatsioonitöödest ja Londoni torustikest. Paljud olid kaevandanud juba suure osa oma elust – mõnel perekonnal oli kaevandamisajalugu põlvkondade kaupa. Tunneli‑tööliste kolm peamist eelist olid vastupidavus, kogemus ruumi navigeerimisel pimeduses ning tihti lühem kehaehitus, mis aitas kitsastes käikudest läbi pääseda. Maa all toimunud, sageli salajased ja barbaarse iseloomuga lahingud olid äärmiselt ohtlikud: varingud, gaasi- ja suitsuoht, lõksud ja vaenlase vastukaevamised tekitasid tunnelite seas väga kõrge suremuse.
Seejärel: Teine Ypres ja gaasirünnakud
Põhimõtteliselt jäi Mäe 60 lahingu vahetusse ajastusse skaala, milles peatreeniks sai Teine Ypres'i lahing. Selle suure lahingukompleksi käigus kasutasid sakslased esimest korda läänerindel laialdaselt kloorigaasi – see juhtus aprillis 1915 ja algas vaid mõne päeva jooksul pärast Mäe 60 pealetungi. Gaasirünnakud muutsid rindeolukorda ja põhjustasid suurt haavatute arvu; lahingute käigus edenesid sakslased Ypres'i suunas ning suutsid nihutada ettepoole ka saliendi idapoolset osa.
Tähtsus ja pärand
Mägi 60 on üks näide esmastest miinilahingutest Esimeses maailmasõjas ja illustreerib, kuidas maa-alune sõjategevus muutis lahingute taktikat. Tänapäeval on Mägi 60 ja ümbrus säilinud kui sõjamuistised: seal on säilinud kraatrid ja mälestuskohad, mis meenutavad nii tunnelite ja miinilahingute eripära kui ka neid mehi, kes kaevandustes ja maa all võitlesid. Mäe 60 lahing näitab nii sõjatehnika kui ka inimkannatuste küündimatust rindeolukorra karmuses.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mägi 60?
V: Mägi 60 oli 1860ndatel loodud inimtekkeline küngas, mis oli välja kaevatud lähedalasuvast raudteeliinist.
K: Kes vallutas mäe 60 1914. aasta detsembris?
V: Sakslased vallutasid 1914. aasta detsembris mäe 60, mis andis neile selle kõrguse tõttu strateegilise eelise.
K: Mida tegid britid Hill 60 tagasi vallutamiseks?
V: 1915. aasta aprillis hakkasid britid kaevama tunneleid mäe 60 sisse ja alla, et paigutada mäe alla 5 miinipildujat, mis lõhkesid mäe 60 tipu ära.
K: Kes olid need mehed, kes liitusid tunnelirajatiste kompaniidega?
V: Kõik mehed, kes liitusid tunnelikompaniidega, olid kogenud kaevurid, kellel oli põlvkondade pikkune kaevandamise kogemus. Enamik neist oli kaevandanud juba 10-aastasest peale ja olid pärit Northumberlandi söekaevandustest, Manchesteri kanalisatsioonitorustikest ja Londoni torustikest.
K: Milline oli tunnelikompaniide meeste surmajuhtumite arv?
V: Barbaarsetes, salajastes sõdades maa all kogesid tunnelikompaniide mehed üht kõrgeimat surmajuhtumite arvu.
K: Milline oluline lahing algas peaaegu kohe, kui lahing mäe 60 eest oli lõppenud?
V: Peaaegu sama kiiresti kui lahing mäe 60 eest oli lõppenud, algas teine Ypres'i lahing.
K: Mida kasutasid sakslased esmakordselt teises Ypres'i lahingus?
V: Teises Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esmakordselt kloorigaasi, mis aitas kaasa nende kahe miili pikkusele edasiliikumisele saliendi idaküljel lahingu lõpuks.
