Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68 (Pastoraal)
Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68 (Pastoraal) on Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Helilooja alustas sümfoonia visandite tegemist 1806. aastal. Sümfoonia valmis 1808. aastal Viinist loodes asuvas Heiligenstadti külas. Esmakordselt esitati see 22. detsembril 1808 Viinis, Austrias, Theater an der Wienis koos järgmiste teoste esiettekandega: Sümfoonia nr. 5 c-moll, Klaverikontsert nr. 4 G-duur, "Koorifantaasia" "Ah! perfido!". (1796. aastal loodud kontsert-aaria) ja katkendeid 1807. aasta C-duur-messust.
Sümfoonias on viis osa. Osad on järjekorras allegro ma non troppo ("Rõõmsaid tundeid maale saabudes"), andante molto mosso ("Puru ääres"), allegro ("Talupoja lõbusõit"), allegro ("Äikesetorm") ja allegretto ("Karjase laul pärast tormi"). Esimene osa on sonaatvormis. See on rahulik ja rõõmsameelne. See kujutab helilooja tundeid, kui ta saabub maale. Teine osa on sonaatvormis. Beethoven nimetas partituuris abivalmilt linnuliigid: ööbik (flööt), vutt (oboe) ja kägu (klarnet). Kolmas osa on sümfoonia scherzo osa. See kujutab maarahva tantsu ja lõpeb ootamatult, kui maarahvas märkab, et vihmapiisad hakkavad sadama. Neljas osa kujutab ägedat äikesetormi, mis algab vaid mõne vihmapiisaga ja jõuab kulminatsioonini. Loomulikult on seal nii äikest kui ka välku, tugevat tuult ja paduvihma. Finaal on sonaat-rondo vormis. Esimesed kaheksa takti moodustavad sissejuhatuse, mille põhiosaks oli torm, jätkuna; tegelik finaal algab üheksandas taktis.
Beethoven aastal 1804
Küsimused ja vastused
K: Mis on sümfoonia nr 6 F-duur op. 68 (Pastoraal)?
V: Sümfoonia nr 6 F-duur, op. 68 (Pastorale) on Ludwig van Beethoveni loodud sümfoonia, mida esmakordselt esitati 22. detsembril 1808 Viinis, Austrias.
Küsimus: Millal hakkas Beethoven selle sümfoonia jaoks visandeid tegema?
V: Beethoven alustas sümfoonia visandite tegemist 1806. aastal.
K: Kus valmis sümfoonia?
V: Sümfoonia valmis 1808. aastal Viinist loodes asuvas Heiligenstadti külas.
K: Mitu osa on sümfoonias?
V: Sümfoonias on viis osa - allegro ma non troppo ("Rõõmsad tunded maale saabudes"), andante molto mosso ("Puru ääres"), allegro ("Talupoja lõbusõit"), allegro ("Äikesetorm") ja allegretto ("Karjase laul pärast tormi").
Küsimus: Millises vormis on esimene osa?
V: Esimene osa on sonaatvormis ja kujutab helilooja tundeid, kui ta saabub maale.
K: Millist linnuliiki Beethoven oma partituuris identifitseerib?
V: Beethoven nimetas oma partituuris abivalmilt ööbik (flööt), vutt (oboe) ja kägu (klarnet) kui linnuliigid.
K: Kuidas kujutab Beethoven oma neljandas osas äikest?
V: Neljas osa kujutab ägedat äikesetormi, mis algab vaid mõne vihmapiisaga ja jõuab kulminatsioonini, kus on äikest, välku, tugevat tuult ja vihmahooge.
