Sünkroonsukeldumine
Sünkroonsukeldumine on spordiala, kus kaks sukeldujat sukelduvad üheaegselt meeskonnana kolmemeetriselt hüppelaualt või kümnemeetriselt platvormilt. See on üks sukeldumisliik, mis kuulub olümpiamängudele alates 2000. aasta Sydney olümpiamängudest. Võistlus koosneb viiest või kuuest voorust sõltuvalt võistlusest. Sukeldujad sukelduvad kahe esimese vooru jooksul kaks põhisukeldumist. Seejärel sukelduvad nad kolmandast kuni viienda vooruni keerulisematesse vabasukeldumistesse. Võitjad selgitatakse välja kohtunike kogupunktide alusel. Kohtunikke on kahte tüüpi. Üks on tehniline kohtunik, kes hindab sukeldumiste sooritamise astet. Teine on sünkro-kohtunik, kes hindab kahe sukelduja sünkroonsust. (sünkro)
Sünkroonsukeldumise ajalugu
Sünkroonsukeldumine võeti rahvusvaheliselt kasutusele 1995. aasta FINA maailmameistrivõistlustel. 1999. aastal lisati Lausanne'is toimunud ROK-i täitevkomitee koosolekul neli sünkroontahingu võistlust olümpiaprogrammi. Seejärel sai sellest olümpiaspordiala, mis debüteeris 2000. aasta Sydney mängudel kolme meetri hüppelaua ja kümne meetri platvormi võistlustega nii meestele kui ka naistele.
Sukeldumiste tüüp
Sukeldumisrühmad
On kuus sukeldumisrühma. Esimesed neli näitavad sukelduja pöörlemissuunda.
1. Edasine rühm: Sukelduja seisab laua ees ja hüppab vee poole.
2. Tagasi grupp: Tagasi sukeldumine algab laua otsast, kusjuures sukeldujad on seljaga vee poole.
3. Tagurpidi grupp: Tagasipööratud sukeldumine algab nii, et sukelduja on suunatud laua ettepoole ja seejärel pöörleb laua poole.
4. Sissesuunatud grupp: need sukeldumised algavad laua otsast, sukeldujate seljaga vette, kuid seejärel pööratakse laua poole.
5. Keeramise rühm: Kõik sukeldumised, kus kasutatakse väänamist, välja arvatud käetõsted.
6. Käetugede rühm: Sukeldumised algavad enne sukeldumist platvormi otsas asetseva käetoe positsiooniga.
Keha asendid
Sukeldumine võib toimuda ühes järgmistest neljast asendist.
Pike: Käte paigutus võib olla erinev vastavalt iga sukelduja sukeldumisele.
Tuck: Keha on vöökohast ja põlvedest kõverdatud, reied on tõmmatud rinnale. Kannad hoitakse lähedal tuharate juures ja jalad peavad olema koos.
Sirge: ilma vöökoha või põlvede painutuseta. Käte asetust võib muuta sukelduja enda valikul või see sõltub sooritatavast sukeldumisest.
Vaba: kasutades ükskõik millist eespool nimetatud kolmest asendist või nende kombinatsioone, kui sooritad väändussukeldumist.
Hindamine ja hindamine
Hindamine
Kui individuaalsete võistluste hindamiseks on vaja seitse kohtunikku, siis sünkroonsukeldumise hindamiseks on vaja 11 kohtunikku. Sünkroonsarjutuse ajal hindab kolm kohtunikku sukelduja A soorituse lõpetamist, samas kui kolm ülejäänud kohtunikku hindab sukelduja B soorituse lõpetamist. Ülejäänud viis kohtunikku hindavad kahe sukelduja sünkroonsõitu. Iga kohtunik hindab sukeldumist vahemikus 0 kuni 10 punkti, poolteise punkti kaupa.
10: Suurepärane
8,5-9,5: väga hea
7-8: Hea
5-6.5: rahuldav
2,5-4,5: puudulikud
0,5-2: mitterahuldav
0: täielikult ebaõnnestunud
Hindamine
Kohtunikud hindavad sukeldumise järgmisi osi, et määrata üldpunkti:
Lähenemine: mitu sammu ettepoole, enne starti. See peaks olema sujuv, kuid jõuline ja hea vormiga.
Start: Sukelduja hüpe laualt enne sukeldumise sooritamist. kontrolli ja tasakaalu näitamine on oluline koos sobiva nurga ja distantsiga lauast.
Tõus: Kõrgem hüpe võimaldab sukeldujatel sukelduda täpsemalt ja sujuvamalt.
Täitmine: nõuetekohane mehaaniline sooritamine, oskused, vorm ja graatsia.
Sisenemine: Vette sisenemine on oluline, sest see on viimane hetk, mida kohtunik jälgib. See peaks olema vertikaalne ja minimaalse pritsimisega.
